Rühma telefon: 5553 4312

Tibu rühma õpetajad on Silja Valk ja Marju Tammets ning õpetaja abi Esta Luuka


  TEATED

 

Tibud ja mai

Maikuu möödus meie rühmas väga kiirelt.

Sel aastal tohtisime endale emad jälle rühma külla kutsuda. Hommikul valmistasime emadele küpsisetordi. Enne tordi ühist söömist laulsime emadele ning mängisime koos emadega erinevaid ringmänge.

Meie rühm osales Tuudelepa metsamatkal, kus sel päeval oli mets muutunud võlumetsaks. Oi, mida me kõike seal nägime! Metsas kohtasime erinevaid linde, kes pakkusid meile süüa ja õpetasid laulma ning kuulama erinevaid linnuhääli enda ümber.

Käisime ka viimast korda kevadisel matkal, kus jälgisime looduses toimunud muutusi.

Ja saabuski päev, millal me seisime viimast korda üksteise kõrval. Me jätsime hüvasti lasteaiaga ning peagi alustame kooliteed. Aga enne kooli minemist saame veidi puhata.

Toredat suvepuhkust kõigile!

 

Maikuu loodusretked

Kuu kinkis meile kolm eriilmelist matkapäeva.

Rattamatk Vatslasse külastamaks Remi kodu. Remi ema ootas meid morsi ja saiakestega. Meie aga olime kingiks kaasa korjanud kimbu karulauku. Remi õue peal oli õige mitu vahvat mängupaika ja mängupaikadest polnud  puudus ka küla mänguväljakul, kuhu oleksime võinud jääda õige tükiks ajaks kui mitte aeg poleks meid sundinud lasteaeda tagasi pöörduma.

Teisele käigule Harku metsa ootas lapsi metsavana Tuudelepp. Meie lasteaia traditsiooni kohaselt kohtuvad kooliminejad kevadel metsavanaga metsaseikluse raames. Selle aasta mängutegelasteks olid linnud oma eriilmelise välimuse, hääle, toitumise ja elukommetega. Mängu lõpp-punktis ootav metsavana päris, mida lapsed rajalt mäletasid ja andis omalt poolt nõuandeid lisaks. Kes soovis, sai metsavanalt oma küsimustele vastused. Pea poolteist tundi kestnud retke lõpetas piknik musta leiva, maitsevõi ja vutimuna söömisega.

Õppeaasta lõpetas lasteaia kevadine ühismatk. Sai ühiselt võidu joostud, linnulaulu kuulatud, lilli korjatud ja peitust mängitud. Vaatasime veel viimast korda üle metsa ägedamad kohad ja rajad, sest Tibu rühmaga me Harku metsa enam ei satu.

Loodan, et lapsed edaspidigi looduses ennast julgelt ja koduselt tunnevad. Metsa ja tema elanikega oleme kahe aasta jooksul igakülgselt tuttavaks saanud ja kindlasti aitab eelnevalt kogetu lastel kooli õpikutekstidest paremini aru saada.

Ootan ja loodan teid edaspidigi Harku metsas kohata!

Liikumis- ja loodusõpetaja Riina

 

Aprill

Päike särab, rohi tärkab,

metsakünkal üksik lill. 

Ojas kalakene ärkab, 

meil on kevad ja aprill! 

 

Naljakuul oli meil palju tegemisi. 

Kuu alguses toimusid meil iga lapsega arengumängud. Lapsed on tublid ja võivad oma heade teadmistega kooli minna.

Käisime külas Lauliku lasteaias, kus meie päev oli sisustatud väga põnevate ja toredate tegevustega nii õues kui toas. Lasteaia saalis saime vaadata Lauliku lasteaia esitatud näidendit "Piibeleheneitsi". 

Südamenädala raames said meie rühma lapsed valmistada maitsvaid smuutisid ja salateid. 

Laste rõõmuks läksid lõpuks ilmad mõnusalt kevadiseks ja soojaks. Nüüd oleme saanud käia rattamatkadel. Käisime ratastega Laagris ja Glehni pargis. Lapsed olid nii vastupidavad ja vaprad. 

Kuu lõpus külastas lasteaeda teater Trumm etendusega ,,Kasulik Vares''. 

Ootame ikka mõnusat soojemat kevadet, et saaksime veel rohkem õues olla! 

 

Aprilli loodusretked

Eelmisel kuul alustatud "Otsi Otti" programmi lõpetasime lumises metsas onni ehitades. Kasutasime kuivanud puutüvesid, oksi ja murdunud kuuselatvu. Lastel tuli leida paraja jämeduse ja pikkusega latte, neid sobivasse mõõtu saagida või lõigata, lati kaldenurka sättida, kuuseoksi saagida ja vedada ning nendega onni seinad ja põrand katta. Ehitamisel taheti väga õpetaja arvamust teada, ennast väga ei usaldatud. Suunasime lapsi ise võrdlema ja katsetama, kas oksa pikkus või jämedus sobib või kus on onni seines veel avasid, mida täita tuleb. Tulemusega oldi üksmeelselt rahul ja onni mahtusid ka kõik ära. 

Maitsesime vinnutatud lestakala. Kuivatatud ja soolatud kala oli lastele uus kogemus. Ega nad seda eriti ei tahtnud, kuid Jörgen ja Kristjan avastasid enda jaoks uue lemmiku.

Järgmiseks nädalaks oli päike väljas ja lumi sulanud. Haarasime retkele kaasa fotoka. Eelmisel õppeaastal tegime samuti fotokaga kevadepilte. Siis retkel käinud lapsed isegi mäletasid fotosid vaadates, mida keegi tegi või nägi. Leppisime retke alguses kokku, et pildistame vaid loodust, kuid hilise kevade tõttu sattus pildistamismaterjali kaamera ette vähe: mõned lilled, paar liblikat, urvad, pajutibud.

Ja jõudiski kätte aeg rattaretkedeks. Kogu rühma lapsed küll veel ei sõida, aga suurem osa küll. 

Avasõidu tegime Laagri aleviku Jõekääru mänguväljakule. Retkele eelnes sõiduoskuste näitamine ja õppimine õuealal. Sättisime talvega madalaks jäänud sadulad kõrgemaks ja sõit võis alata.

Mänguväljakul mängiti elupuulabürindis kulli, julgemad ronisid ronimislinnaku korvidesse. Eriti meeldis poistele jõulinnak.

Retke pikkuseks kujunes 10 km ja sõiduaega kulus umbes tund.

Teine rattaretk viis meid Nõmmele Glehni parki. Sõitsime läbi Harku metsa, mööda suurt ja laia Haabersti-Nõmme kergliiklusteed, läbisime Tähetorni suusatunneli ja olimegi kohal.

Nägime Glehni pargi vaatamisväärsuseid: Kalevipoega, krokodilli ja palmimaja ning uudistasime Nõmme seikluspargi atraktsioone.

Maikuus sõidame ratastel Vatsla külla ja vaatame kuidas elab Remi ja võibolla jõuame ka Harkujärvele vaatama sealset lasteaeda.

Ülevallaline üritus "Tuudelepa metsaseiklus" ootab meid Harku metsas 18. mail. Sel päeval on meie metsas hulk tegevuspunkte, kus lapsed lustida saavad. Mäng lõppeb on kohtumisega metsavana Tuudelepaga.

 

Tibude tegemised märtsis

Plirts ja plärts ning käes oligi märts.

Mida siis tegime märtsis? No nagu ikka mängisime, omandasime teadmisi ja viibisime palju õues. Kõigele sellele lisaks me tegelesime külvamisega. Esmalt külvasime muruseemeneid ning pärast päevalilli. Nüüd aina jälgime, kuidas seemnest sirgub taim.

Tähistasime veepäeva, mille raames me joonistasime ise akvaariumi ning püüdsime mängult kalu. Selles mängus oli ka tore võistlusmoment, sest võitis see, kes kõige rohkem kalu kinni püüdis. Aga tegelikult võtsime me kõik, sest see oli nii tore ja vahva mäng.

Kasutasime ka digivahendeid, kus Ozobot robot valis meile välja mõistatuse ning Bee-bot põrandaroboti abil pidime leidma mõistatusele vastuse. Mõni mõistatus oli parajalt raske ning nõudis pingutamist.

Voolisime veel karu, kus saime oma eelnevaid teadmisi tema välimusest ning ka fantaasiat kasutada. Nii tore oli näha teiste omanäolisi karusid.

Kuna ilmad muutusid veidi soojemaks  ning lumigi sulas, siis õue tekkis palju vett, millega oli tore mängida. Kuigi jah, pärast me ise olime ikka väga märjad, aga õnnelikud.

Toredat kevadet kõigile! 

 

Loodusõpe märtsikuus

Kuud alustasime kevade märkide otsimisega. Kohe lasteaia kõrval olid õitsemist alustanud lumikellukesed, vahtrapuud jooksid mahla. Panime meiegi oma mahlakogumisnõu paika ja juba õhtuks oligi magusamaitseline jook olemas.

Eesti rahvuskalaga tutvumiseks sai ostetud kotitäis Saaremaalt püütud sügisest räime. Esmalt ehmatas lapsi kala tugev lõhn, siis külm ja märg nahk. Tasapisi harjuti. Lugesime üle kala uimed, vaatasime talle silma ja suhu, katsusime näpuga „hambaid" ja uurisime lähemalt lõpuseid. Kuna numbrite maailm on lastele juba tuttav, tuli igal lapsel oma kala pikkus ja kaal mõõta ja tulemus töölehele kirjutada. Julgemad söandasid kala puhastada. Kala kõhust välja tulnud niisa või marja olemasolu järgi saime määrata kala soo.

Uurimismaterjali viisime metsa, vana kuuse alla. Järgmiseks hommikuks reetsid rohked rebase jäljerajad, et just tema oli räimedega maiustamas käinud.

Kevadel oleme lastele õpetanud, kuidas käituda metsa eksimise korral. Teeme projekti „Otsi Otti" tegevused läbi kolme õppepäevaga. Alustasime sellest, et oluline on jääda paigale, leida objekt, mille juures otsijaid oodata. Teisel õppepäeval vaatasime, millega oma aega oodates sisustada, kuidas end otsijatele nähtavaks ja kuuldavaks teha. Lapsed said proovida, kuidas on kõvasti karjuda. Kas see kostab metsas kaugele ja kaua nad jaksaksid? Vahetasime kisa vilede vastu ja õppisime valjult vilistama. Vileheli levib metsas väga kaugele ja vilepeituse mängus leidsid kaaslased vilistaja mitmesaja meetri kauguselt. Enda asukoha nähtavaks tegemiseks "kaunistasime" ootamiskohas oleva puu ja ehitasime rajale ohumärke.

Märtsikuusse jääb ülemaailmne veepäev.

Loodusõppeklassis näitasin lastele nelja läbipaistva vedelikuga täidetud katseklaasi ja küsisin, mis seal sees võiks olla. Muidugi pakuti, et see on vesi. Õppisime käelabaga katseklaasi kohalt õhku enda poole lehvitades ohutut nuusutamist. Ja mis selgus? Vaid ühes katseklaasis oli lõhnatu vedelik. Teised lõhnasid hapukurgvee, piirituse ja puhastusvahendi järgi. Siit teadmine – kõik pole vesi, mis läbi paistab.

Õues uurisime, millise kvaliteediga on lasteaia ümbruse veekogude vesi. Kuna me laborikatseid teha ei oska, siis kogusime vett purkidesse ja võrdlesime vee läbipaistvust, värvust ja lõhna. Erinevate veekogude vesi oli ka täiesti erinev. Järvevesi haises, sest oli olnud terve talve pimedas ja hapnikuta, ojavesi oli pruun ja lõhnatu, sest pärines Harku metsa rabadest ja kõige puhtam oli allikavesi.

 

Aprillis lõpetame „Otsi Otti" programmi metsa onni ehitamisega, jälgime madude ja konnade kevadit elu ja ehk saame ka kuu lõpus jalgratastel liikuma.

 

Tibu rühma tegemised veebruaris

Suure tuulega lendab tuisk.

Aitäh külm, lume toomise eest,

kuid ära ehmata talv,

kevad tuleb.

Nii muutlikud on need ilmad.

 

Veebruar oli meil väga aktiivne kuu. Lapsed on õues saanud palju kelgutada ja suusatada. Ehitatud sai ka mitu lumememme. Talvistest tegevustest oli kõigile rõõmu küllaga. 

Sel kuul oli meie rühmas väga palju kokkamist. Koos lastega tegime näitake järele jäänud hommikusest pudrust pannkooke. Nende ise tegemine pakkus paljudele põnevat vaheldust ja maitsesid ka suurepäraselt. Lisaks pannkookidele tuli Kristjanil hea mõte, et me võiksime teha makaronisalatit. Nii saigi emalt küsitud, mida salatiks vaja ja koos laste abiga valmis õhtusöögiks makaronisalat.

Nagu tulemustest näha, maitseb ise valmistatud toit alati paremini ja nii mitmelgi lapsel on tekkinud huvi kokkamise vastu.

Aga toidu valmistamine ei olnud meie ainus tegevus. Veebruari kuus lõpetasime me ka oma projekti lindudest. Uurisime erinevaid paigalinde ja kirjeldasime neid detailselt. Seejärel kuulasime me lindude häälitsusi. Uurisime, palju erinevad linnud kaaluvad ja võrdlesime neid pliiatsite kaaluga. Laste arvates oli kogu projekt väga põnev ja nii mõnigi õppis palju uut meil elavate lindude kohta.

Kuu lõpus tähistasime lasteaias Eesti Vabariigi 104 ndat sünnipäeva.

Ühiselt lastega sai kaunistatud rühm ning koos valmistati võileivad pidulauale. Kogu lasteaiaperega koos sai õues heisatud Eesti lipp. Laulsime hümni ja teisi toredaid laule ning tantsudelegi andsime hoo sisse. Nii mööduski pidupäev meie lasteaias!

Nagu alati ei mõõdunud ükski päev ilma tähtede ja numbrite õppimisteta. Seekord saime selgeks uusi tähti ning harjustasime numbreid. Numbrite juurde harjutasime me ka liitmist, lahutamist ja kirjutamist. Õpitöö rühmas sujub väga hästi ja juba ootavadki meid uued ülesanded ja tegevused märtsis. 

 

Kevad ei ole enam kaugel. Ilusat märtsi algust kõigile!

 

 
Loodusõpe veebruaris

Sügisel kohaliku jahimehe poolt Tibu rühmale kaasa antud sarviline põdrakolju alustas veebruaris "tööd" õppevahendina. Seltsiks olid talle metskitse, rebase, kopra ja muude metsaloomade ehtsad koljud, sest loomade toiduobjektid on seotud nende hammastega ja seda me lastega uurisimegi.

Metsas loomade toidutaimed üle vaadanud mõtlesime pilgu heita ka Harku-Nõmme suusarajale. Plaan oli reedel lastega klassikajäljes kilomeetrisõitu teha ja eelnevalt rada proovida. Võtsime proovisõiduks ka paar paar paari suuski kaasa. Kokkuvõttes kujunes aga nii, et kõik lapsed said nende kahe paari suuskadega oma sõidu tehtud, sest rada ja ilm olid suurepärased. Saime teistelt suusatajatelt palju positiivset tähelepanu ja kõik olid oma saavutuse üle uhked.

Loomade toiduteema jätkuna õppisime ka puuliikide oksi ära tundma. Sverre näitas klassi ja mäletas eelmisel talvel õpitud liike. Lastel tuli tahvlil olevate piltide ja nimetuste abil leida õige nimetus kaheksa puuliigi oksale. Nüüd oli abi tähelepanelikkusest ja lugemisoskusest. Igaüks pusis iseseisvalt ja kõik said kenasti hakkama.

Ülilibedaid kõnniteid metsani me läbima ei hakanud ja toimetasime hoopis lasteaia õuealal, kus kõik puuliigid olemas on. Õueala puudest oli kõige keerulisem pärna tuvastamine. Teised puuliigid olid lastel suuresti meeles ajast, mil lehed ja viljad veel küljes olid. Tore teada, et puud on õuealal lastele hästi tuttavaks saanud.

Koolivaheaja päikeseline nädal viis meid vahtrapuid otsima. Jällegi tuli kasuks puude talviste okste tundmine.  Puurisime vahtratesse auke, et veenduda mahla jooksmises. Päikeselise lagendiku servalt leidsimegi sellise puu. Sättisime kanistri paika ja õhtul said kõik vahtramahla proovida.

Märtsis jälgime kevade saabumise märke, ehitame onni ja tuletame taas meelde "Otsi Otti" programmi tarkuseterad.

 

Tibude tegemised jaanuaris

Jaanuarikuu möödus seekord meie rühmas vaikselt.

Mida me siis ka koos ära tegime?

Me pole vist ammu nii palju kelgutada saanud nagu sel kuul. Lund aina sadas ja sadas, et vahel ei pääsenud seetõttu isegi õue. Aga kui väljas oli sula siis me ehitasime jälle lumememme, mis kahjuks küll järgmiseks päevaks oli ära sulanud.

Tegime algust ka uue  projektiga "Linnul on pea ja linnul on tiivad..". Projekti peamiseks eesmärgiks on tutvuda põhjalikult meil elutsevate paigalindudega. Lindudega tutvumiseks panime kirja linnu kohta käivad põhilised andmed. Me saime teada, et sinitihane kaalub sama palju kui 5 pliiatsit. Me oleme linde ka meisterdanud ja joonistanud.

Ja ega me mängimist ei ole ka ära unustanud. Mänguhoos valmisid nii mõnedki põnevad ehitised.


Uued tegemised juba veebruaris 

Tibud

 

Jaanuari metsamatkad

Pühendasime kõik loodusõppepäevad lindude uurimisele. Kasutasime seejuures erinevaid vahendeid nagu nt mikroskoop ja binokkel ning loodusest lindudega seotud esemed (suled, pesad, munakoored). Laste teadmised erinevatest linnuliikidest, nende toitumisest ja rändest on väga head. Huvitaval kombel olid lindude toiduks sobivad seemned lastele justkui uus asi. Taas kogeti avastamisrõõmu seemneid maitstes.

Päevalilleseemned olid laste seas sama populaarsed kui linnumajadeski. Matkisime metsamängus salutihast ja peitsime mängualal seemneid puukoorepragudesse. Seemneid peites tuli aga meelde jätta nende asukohad. Polnudki nii lihtne. Kiiremad ja terasema pilguga lapsed leidsid üles ka kaaslaste toiduvarud. Auhinnaks jällegi röstitud päevalilleseemned.  

Muinasjutt lõunamaareisi teinud varesest tuletas lastele kohe meelde nende endi puhkusereisid. Tasapisi jõudsime oma vestlusega tõdemuseni, et lõunamaal võib ju puhkamas käia, kuid kodus on siiski kõige parem.

Tutvusime ühel matkapäeval ka sportliku tõukekelguga, mille abil saab metsaradadel suusatajatega samas tempos sõita. Kes tõukerattaga varasemalt sõita oskas, sai kelguga kiiresti sõbraks.

 

Veebruaris uurime metsloomade talvist toitu, nende hambaid ja jalgu. Tutvume mõistega võrse ja õpime võrsete järgi määrama tuttavaid puuliike. Ka jääohutus ja esmaabi on plaanis ette võtta.

 

Detsember

 
Detsembrikuu - see jõulukuu.
Lund, ikka lund, mis siis veel...
Õu on täis päkapikkude pisikesi jalajälgi.
Sellel kuul nagu polekski muud kui jõulusalmid ja jõuluinglid,
päkapikud ja jõulukingid
 
Lund oli meil detsembris ikka palju, palju. Tänu sellele said lapsed rõõmsalt kelgutada, suusatada ning isegi lumememmesid meisterdada. See oli kõigile suur nauding.
1. adventi tähistasime me juba novembris. Sellel päeval jooksid lasteaia õues ringi päkapikud, kes tõid igale rühmale kingituse. Lisaks tegevustele koos päkapikkudega, kirjutasid lapsed veel kirjad jõuluvanale. Õppisime ümbrikule aadresside kirjutamist ning hiljem sai iga laps oma kirja ise postkontoris posti panna.
Kunstitegevustes meisterdasime seekord pulkadest ja käbidest päkapikke. Pangapealse lasteaias oli Harku valla lasteaedade päkapikkude näitus "Pangapealse päkapikk otsib sõpru" ning seal  meie laste ühistööna valmistatud lõbusad päkapikud osalesidki.
Tegelesime kõigile lisaks muidugi ka jõulupeo ettevalmistustega. Üheskoos lastega sai küpsetatud peoks paras ports piparkooke. Selle juures oli kõige põnevam ja lemmikum osa muidugi glasuurimine. Selgeks said õpitud veel mitmed laulud ja luuletused ning peale pikka ootamist saabuski meile jõuluvana.
Täname teid, kallid vanemad, meelespidamise eest.
Loodame siiralt, et pühad olid kõigi jaoks ilusad ja rahulikud. 
Uued tegemised juba uuel aastal.
Jääme rõõmsalt jaanuari ootama. 
 
Ilusat uut aastat!
 
Detsembri metsamatkad

Sel aastal jäi meie ajalooretk detsembrikuusse. Vahepeal oli maha oli sadanud säravpuhas lumevaip. Poisterühmale kohaselt rääkisime seekord pigem sõdalaste relvastusest ja ehitiste tehnilistest aspektidest (relvad, kaitse- ja ründetaktika või siis korstende rohkus ja hoonete paksud seinad). Nagu arvata oligi, kuulasid poisid ammulisui ja olid valmis loogilisteks aruteludeks, kaevikust üllatusrünnakuks ja oluliste objektide otsimiseks.

Detsembrikuu alguse puhul peatusime ka vana tiigiäärse pärna juures, et oma jõulusoovid päkapikkudele edastada.

Maha sadanud paks lumi tingis lindude toitmise vajaduse. Tuletasime meelde eelmisel aastal õpitud linnud ja lindude rände põhjused. Meisterdamistööna valmisid aknale kleebitavad lindude siluetid, et tagada lindude ohutus suurte klaasakende juures neid toites. Juba oli toitmiskohtades märgata musträstaid ja tihaseid, kes lisatoidu tänuga vastu võtsid. Meie aga suundusime liivamägedesse kelgutama.

Jõulupeo järgselt jõudis kätte aasta lühimate päevade aeg. Matkapäeva hommikul õue jõudes polnud päike ikka veel puude tagant tõusnud, kuid tiigi äärde jõudes kallas päike meid juba valgusega üle. Kuna meil oli kaasas väike risupõleti, et talve lühimal päeval tuld teha, siirdusime nõiametsa ehk tihedasse kuusikusse, kust head kuiva tulematerjali leiab.

Praadisime searasvaga leiba ja jõime mustsõstrateed. Poisid konstrueerisid maha langenud kuusetüvedest erinevaid ehitisi ja mängisid peituse- ja tagaajamismänge. Tagasiteel lasteaeda oli päike juba pilve taha kadunud ja ega seda talvepäeva kauaks enam jagunudki.

 

Novembrikuu tegemised Tibu rühmas

Jällegi on möödunud üks tore sügiskuu ning peagi koputab uksele detsember. Võtame siis kokku novembrikuu tegemised.

Novembrikuus tähistas lasteaed oma sünnipäeva. Tegime meiegi lasteaiale oma õnnitlusseina, kuhu lisasime kaunistused ja kirjutasime head soovid. Selle tähtsa päeva tarbeks olid õpetajad selgeks õppinud näidendi „Kakuke".

Tähistasime ka isadepäeva, kus joonistasime isasid ning tervitasime isasid videovahendusel lauluga.

Jätkuvalt külastame vähemalt üks kord nädalas raamatukogu. Seal loetakse meile ette igakord erinevaid raamatuid. Need on nii põnevad! Raamatukogu meile meeldib, sest sealt saab raamatuid koju laenutada.

Valmistasime  kapsa- ja porgandisalatit. Kapsa hakkimine oli väga raske ning nõudis meilt väga suurt pingutamist. Kui aga toorained olid hakitud, maitses salat väga hästi.

Nädalapäeva nimede meelde jätmiseks kuulasime laulu „Päevade laul" (Laikrete perebändi esitluses). Laulusõnad on meile juba nüüdseks selgeks saanud ning nädalapäevade nimedki juba meelde jäänud. Bee-Bot põrandarobotid aitasid samuti nädalapäeva nimesid õppida.

Meie projekt „Atsihiga tervist otsimas" lõppes sellega, et  koostöös vanematega meisterdasime tennisepallidest oma atsihid. Need valminud tegelased olid nii vahvad. AITÄH TEILE NII ARMSATE ATSIHHIDE EEST!

Ja saabusidki meie rühma väikesed päkapikud, kes valmisid meie väikeste käte abil.

Kaunist jõuluootust meile kõigile!

 

Novembri metsamatkad

Alustasime novembrit sammalde ja samblike uurimisega. Avastasime, et nendega saab edukalt plastiliini sisse mustreid rullida, neid saab vuntsiks sättida, raviteeks keeta ja neist meisterdusi valmistada. Eelmisel aastal samblaid ja samblikke tundma õppinud lapsed juba teadsid, et neil kahel grupil on olemas värvierinevus ja ka ka valguse suhtes on neil omad nõudmised.

 

Sammalde ja samblikega tutvus tehtud, asusime realiseerima oma varutud küttematerjali, mis oli vahepealsete nädalatega kenasti kuivaks muutunud. Rasmus ja Kristofer kaalusid hommikul lõkkesaia tainasegu ained välja ja tainas läks kaussi kerkima. Paari tunni pärast võis meid juba leida liivamägedest lõkke äärest. Tuli andis sooja ja sellest jäänud sütel valmistasime endale maitsvad tokisaiad. Seekord ei läinud kellelgi sai kõrbema, oli näha, et võrreldes eelmise aastaga on lapsed tähelepanelikumad ja püüdlikumad.

Novembri lõpunädalal haarasime taas mutukabingo lehed ja asusime mängutegelasi nende talvitumiskohtadest otsima. Heas otsimishoos olid Sverre, Kristjan ja Remi ning nende eeskujul ja otseses mõttes sabas liikus ka ülejäänud rühm. Üheskoos leidsime üles kõik mängutegelased (välja arvatud sipelga) pluss kolm hiirt ja rohulutika. Kõik leitu jätsime leidmiskohta ja üritasime talvitujaid võimalikult vähe häirida.

Detsembris ootab meid suurem suurem ports lund ja külma ning jõulupeod. Vestleme lastega aasta pimedaimast ajast ja lindude-loomade lisatoitmisest.

 

Oktoober Tibu rühmas

Esimene õppetöö kuu sai edukalt läbitud ja kätte jõudiski oktoober. Oktoobris jätkasime me oma projektiga "Põnevad puud". Selle raames said lapsed teada, millised puud kasvavad lasteaia hoovis ja kuidas neil vahet teha. Lisaks uurisime ka põnevaid küsimusi - miks elavad putukad puukoore all ja miks toksib rähn puud? Puude projekt on meile ka palju muud õpetanud. Näiteks oskavad lapsed nüüd lehtede ja viljade järgi puid ära tunda.

Ka meie kunstitunnid olid puudega seotud. Iga laps maalis kasemetsa ning okstest sai valmis kleebitud üks lõbus öökull. Projekti lõpuks meisterdasime kõik koos suure maketi õpitud puudest ja nende viljadest.

Peale "Põnevad puud" projekti oli meie oktoober täidetud huvitavate teemanädalatega. Leivanädalal toimus rühmas kinnisilmi erinevate leibade degusteerimine - võitjaks tuli must leib. Lemmiklooma nädalal käis meil aga külas õpetaja Marju merisiga nimega Bruno. See meeldis lastele väga. Veel külastasid meid õues erinevad koerad, jänes ja õpetaja Karini kassike.

Lisaks teemanädalatele oli meil ka tegevusi väljaspool lasteaeda. Oktoobri lõpus külastamine me Tabasalu Raamatukogu Ilon Wiklandi kohvernäitust "Pikk-pikk teekond". Lapsed said teada väikese Iloni elust ja sellest, kuidas temast sai kunstnik. See kõik oli väga põnev. Suurt rõõmu valmistas lastele muidugi ka ehete meisterdamine.

 Üheskoos kordasime me geomeetrilisi kujundeid ning liitmist ja lahutamist, häälisime sõnu ja harjutamise nende kirjutamist. Täidetud sai ka tööraamatuid.

Oktoobrikuu lõppes meil rühma kostüümipeoga. Halloweeni tähistamiseks meisterdasime lastega lõbusaid kõrvitsaid ja need kukkusid välja päris naljakad.

Sellega saidki meie oktoobrikuu tegevused läbi. Jääme pingsalt ootama meie uusi projekte ja hilissügiseid tegevusi.

Ilusat novembri algust kõigile!

 

Oktoobri loodusmatkad

Ükski laps ei suuda vastu panna vikerkaarevärvilistele puulehtedele. Oktoobris on neid igal pool: kuhjadena maas, kuldse vihmana puudelt langemas ja juba olid nad ka laste pihkudes. Mängisime puukulli, ehtisime end lehekroonidega, kogusime ja kuivatasime ilusamaid puulehti vihikute vahel, mängisime lehebingot. Kui puulehtedest tüdimus peale hakkas tulema, jätkasime kuu lõppu plaanitud metsas kokkamise ettevalmistustega. 

Nüüd oli oluline osata metsas leida tuletegemiseks sobivaid puuliike ning sae ja oksakääridega neist sobiva suurusega põletusmaterjal ette valmistada. Poistel oli rassimist üksjagu ja väike, kokkupandav oksasaag oli väga hinnatud tööriist. Lisaks kuusele ja kasele vaatasime ka üle sarapuu, sest tema pikad ja sirged oksad on suurepärased tokisaia küpsetamiseks. 

Vahepeale jäi lemmikloomanädal. Lapsed, kellel kodus lemmikloom, said temast rääkida. Vaatasime ja kuulasime erinevate lemmikloomade hääli ning tutvusime ka lemmikloomade viie vabadusega ehk tingimustega, mida looma heaolu silmas pidades kodus luua tuleb. Igalt lapselt laekus näitusele plastiliinist lemmikloomakujuke.

Novembris küpsetame metsas tokisaia, uurime samblikke ja samblaid ja otsime putukate ja pisiolendite talvitumispaikasid.

 

 

Õues puhub sügistuul – september Tibu rühmas

Meie september algas Maali ja Juuli külaskäiguga. Saime kinnitust, et piim ei tule poest, vaid piima annab meile ikkagi lehm. Lapsed said maiustada ka oma lemmikpiimatoote jäätisega, mis saabus kohale Jätsi jäätiseautoga.

Septembrisse mahtus veel ülemaailmne koristuspäev, mille raames käisime kogu rühmaga koristamas kohalikku bussijaama. Oi, oi kui palju prügi me sealt leidsime. Prügikotid said igatahes prügi täis. Kõige ohtlikum asi meie meelest oli ühekordne raseerija.

Meie rühma uueks õppeprojekti teemaks sai valitud „Põnevad puud". Esmalt me selgitasime välja, mida me üldse teame puudest ning milliseid teadmisi juurde soovime saada. Me juba teame, mis puud kasvavad lasteaiahoovis.

Spordipäeval saime lisaks jooksmisele, hüppamisele ja palliviskele teha vigurhüppeid üle kummikute. Üsna keeruline, kuid samas väga põnev harjutus oli.

Metsamatkal vedas meil ilmaga, sest vihma ei sadanudki ja päike soojendas põski. Vaatasime loodust, otsisime sügise tunnuseid ja mängisime indiaani peitust. Muidugi sõime kõrsikuid ja jõime teed.

Sel kuul külastas meid õuealal ka teater vahva etendusega, kus nägime, kuidas elavad hiired. Etenduses kuulsime palju muusikat ja laulu.

Uued tegemised aga  juba oktoobris.

 

Septembri metsamatkad

Kõigepealt sõime kõhud marju täis ja seejärel korjasime pilgeni oma seenekorvid. Lapsed üllatasid oma väga hea mäluga ja nimetasid suurema osa marju eelmise aasta teadmistepagasist. Raskem pähkel oli liigina jõhvikas. Sellele pühendasime loodusõppeklassis oma voolimispraktika ja käisime jõhvikat ka otse rabast söömas.

Seenele suundus iga laps oma isikliku varustusega – noa ja ämbriga. Lubasime seekord korjata tõesti kõike ja õppisime sedasi eristama nt kärbseseeni. Tublimad said ämbrid täis. Kuhjas seenesaak näis muljetavaldav, kuid lähemalt takseerides oli söögiseeni seal vaid kümmekond. Mis teha, õnneks ei kurvastanud keegi, sest kirglikke seeneroogade sõpru laste hulgas polnud.

Oktoobris kordame üle meie metsade puud ja teeme seda mitme nurga alt.