Rühma õpetajad on Marika Tömp ja Triinu Kurvits ning õpetaja abi on Viktorija Rasskazova.
Rühma telefon: 5553 2484
____________________________________________________________________________________________________________________________
TEATED
- Aprillikuu sünnipäevalapsed on Volodymyr - 03.04 ja Gabriel - 21.04. Palju õnne!
____________________________________________________________________________________________________________________________
Veebruaris liitusid meie rühmaga kaksikõed Mirell ja Mirtel.
Tüdrukud võeti kohe omaks ning nad ise harjusid ka rühmaga väga kiiresti. Meil on lausa selline tunne nagu oleksid nad juba ammusest ajast meie rühmas käinud. Tere tulemast!
Üritusi oli meil veebruaris päris mitu. Esimesena valmistusime sõbrapäevaks ja selleks kaunistasime rühma, meisterdasime erinevaid südamekesi, tegime sõpradele kaarte ja ilusaid pilte. Sõbrapäeval käisid meil külas lapsed Lauliku lasteaiast. See lasteaed on juba aastaid olnud meie sõpruslasteaiaks. Koos said lapsed meie rühmaruumis mängida ja saalis etendust vaadata. Oli üks elevust täis ja tore päev.
Järgmisena saabus vastlapäev. Vastlapäeva tähistasime õuealal koos kogu lasteaiaga tantsides ja trallides. Õnneks oli ka ilmataat sel aastal lumega helde ja saime õues vastlaliugu lasta – loodame, et nüüd tulevad ikka ka pikad linad.
Sel päeval tegime veel ise rühmas vastlakukleid, mis maitsesid imeliselt. Lapsed said valida, kas soovivad neid ainult vahukoore või vahukoore ja moosiga või täitsa ilma - kõik said omale meelepärased kuklid. Suured tänud Pääsukese rühma Kristale, kes meile nii mõnusa taigna tegi, millest tulid õhulised ja maitsvad kuklid.
Peale vastlaid oli aeg valmistuda Eestimaa sünnipäevaks. Meie kallis vabariik sai juba 105 aastaseks. Selle puhul õppisime selgeks luuletuse, kaunistasime rühma sini-must-valgetes toonides, vaatlesime meie rahvarõivaid, kordasime ja õppisime Eesti sümboleid ning Eesti hümni.
23. veebruaril tähistasime aga Eesti sünnipäeva pidulikult saalis. Meid tervitas saalis presidendipaar, toimus kätlemine ja pidulik bankett. Lastel oli nii hea meel sellest päevast osa saada, sest pandeemia tõttu on selline traditsiooniline vabariigi aastapäeva tähistamine meil kahjuks ära jäänud. Nüüd oli kõik jälle nii nagu varem. Palju õnne, kallis Eesti!
Veebruari lõpp algas koolivaheajaga ja ka meil oli nädalane puhkepaus õppetööst ning saime mängida ja meisterdada nii palju kui soovisime ja just siis, kui tuju tuli.
Veebruari loodusõpe
Loodusretke päevadele sattusid kenasti kaks tähtpäeva: sõbrapäev ja vastlapäev. Seetõttu olid meie tegevused loodusõppeklassikesksed.
Korra me siiski metsas käisime. Veebruari parasjagu paks lumekiht oli soodne aeg erinevate jäljeradade märkamiseks. Eelnevalt loodusõppeklassis šabloonide abil jäljeradu joonistanuna osati metsas olevaid radu eristada ja neile omanikke pakkuda. Rebase sirge jäljerada, jänese 1-1-2 ja orava nelja käpa ruut said koheselt selgeks. Veidi segadust tekitasid kõikvõimalikus suuruse ja kujuga koerajäljed. Mõned näisid isegi suuremad kui hundil. Kasutasime joonlauaga mõõtmise oskust ja leidsime üles 8 cm laiad koera jäljed.
Huvitav oli ka jälgida, mida jäljeomanik parasjagu teinud oli. Kassi jäljed aiamaal viisid hiire jäljereani ja rebane oli sörkinud jänese sabas. Jänes aga oli teinud hiigelpikke kõrvalepõikeid ja käinud nosimas puuvõrseid jättes endast maha kenasid ümmargusi pabulaid.
Sõbrapäeva eel pakkisin lastele lahti metsa kaasa võetava esmaabikoti. Suurt osa selles olevatest asjadest lapsed teadsid ja ka nende kasutamisega oldi valdavalt kokku puututud. Harjutasime üheskoos läbi olukorrad kus laps saaks ise abi andjana hakkama (ninaverejooks, muhk, väiksema haava tohterdamine, põletus).
Eesti Vabariigi sünnipäeva eel võtsime luubi alla eesti rahvuskala räime ja tema sugulased heeringa ja kilu. Jällegi oli abiks joonlaud. Mõõtmise, kirjutamise, lõikamise ja liimimise järgselt asusime puhastama vürtsikilusid. See kujunes väga emotsionaalseks, sest pea ja sisikonna eemaldamine, mustad näpud ja tugev kalaaroom ei jätnud kedagi ükskõikseks.
Märtsis hakkame tegelema programmiga „Otsi Otti!". Oti otsimine võtab aega terve kuu ja selle tulemusel peaks lastel selge olema, kuidas käituda nii, et sind ei peaks otsima ja sul oleksid selged oma kodu aadress ning vanemate telefoninumbrid.
Oravate jaanuar
Tere 2023 ja jäneseaasta!
Jaanuarikuuks on koolieelikutel arvutamine täiesti selge ja 10-ne piires liitmine ja lahutamine ei ole enam kellegi jaoks probleem. Samuti on lugemise ja kirjutamisega. See tuleb järjest paremini välja ja isegi häälikute kuulmine sõnas on läinud paremaks ning juba tuntakse ära, kas sõnas on pikk häälik või mitte.
Nooremad lapsed on samuti väga tublid ja ka meie Ukraina poiss tunneb ennast rühmas juba paremini. Eks tal on ka veidike raske, sest keel ja kultuur on võõras ja vajab harjumist, kuid ta on tubli ja meil on hea meel, et ta meie rühma tuli.
Õppetöös vestlesime loomadest ja lindudest talvel. Nende toitmise vajalikkusest, talvel looduses hakkama saamisest ja talveuinakut tegevatest loomadest.
Kordasime üle ja saime selgeks, millised loomad magavad talveund ja millised mitte. Ka ränd- ja paigalinnud on koolieelikutel selged, noorematega veel peame neid kordama.
Vestlesime erinevatest talvele iseloomulikest loodusnähtustest ja spordialadest mida talvel teha saab. Laste lemmik oli kelgutamine , eriti nende liugurlaudadega, sest nendega saab sisse mega suure ja kiire hoo.
Katsetasime ka lasteaiale sünnipäevaks kingitud Kidizoom fotokaamerat, millega lisaks pildistamisele sai mängida ka vahvaid mänge, tuunida pilte ja lisada neile vahvaid filtreid. Fotokas oli rühmas tõeline hitt ja kõik tahtsid sellega pildistada ja mängida.
Koolivaheaja nädalal kui lapsi oli lasteaias kohal vähe, viisime Harku poodi oma rühma kogunenud taara. Saime selle eest 3 eurot ja ostsime laste soovil jäätist ja kommi.
Veel toimus meil lasteaia talvine ühismatk Harku metsa, mis oli nii tore ja eriti vahva oli see, et kohtasime seal "jäneseid". Need jänesed olid märgid sellest, et lõppes ära tiigriaasta ja saabus jäneseaasta. Selle tervituseks toimus meil saalis vahva "Jäneste pidu". Lastel olid kõigil peas jänesekõrvad ning kogu lasteaed laulis, tantsis ja pidutses rõõmsalt üle pika aja koos.
Ilusat uue aasta algust kõigile!
Jaanuari loodusõpe
Talilindude tundma õppimine oli kuu põhiteema. Vilkaid ja väikesekasvulisi linde on keeruline looduses märgata. Panime metsa üles lindiraja ja selle serva lindude originaalsuuruses fotofiguurid. Esialgu oli nõudis nende märkamine üksjagu pingutust, kuid kui silmad harjusid, oli kõik juba palju lihtsam. Kaku suurepärane varjevärvus ei lasknud teda märgata ka mõneteist meetri kauguselt. Tegutsedes hakkasid linnuliikide nimed tasapisi meelde jääma.
Kui tavaliselt oleme tutvunud inimeste poolt antava toiduga, siis sel aastal oli meie tähelepanu all see, mida linnud ise loodusest leiavad. Loodusõppeklassis sorteerisime erinevaid toidutaimi ja koostasime kirjutades ning seemneid kleepides töölehe. Metsas bingomängu mängides said lapsed oma silmaga näha, kus ja millised on toitumiskohad. Toiduks sobivaid seemneid, marju, talvituvaid putukaid jm leidus looduses rohkesti. Kuigi käbisid oli puudel palju, siis neid pooleks murdes ilmnes, et enamus olid käbileedikute poolt söödud. Kokkuvõttena tõdesime, et lindude lisatoitmine on vajalik vaid paksu lume ja suure külmaga.
Lisaks lindudele tutvustasin lastele aasta looma ja puud. Eestis valiti selle aasta loomaks lendorav ja puuks harilik mänd. Hea oli tõdeda, et päris mitu last olid lendoravat televiisorist näinud ja oskasid looma kirjeldada. Männipuu on aga Harku metsa tavaliseim puulik ja lastele ammu tuttav.
Kuu lõpetas retk Harku metsa loomade talvise toidulauaga tutvuma ja searasvaga praetud leiba valmistama.
Veebruaris ongi põhiteemaks metsloomad, nende jäljed, toiduvalik ja käitumine.
Oravate detsember
Jälle käes detsembrikuu,
raagus ammu õunapuu.
Lumehanged paksud maas,
päkapikud käivad taas....
Lumehanged olid küll hiiglaslikud ja talvetaat tegi lastel tuju heaks-sai palju kelgutada ja lumes lustida.
Kuu alguses käisime Kiek in de Köki kindlustusmuuseumis vaatamas etendust "Jõulumõõk".
Laste jaoks oli see esimene kord selles toredas muuseumis käia ning avastamist ja uurimist jagus sinna lisaks etendusele veelgi. Nad jäid etenduse ja muuseumi külastusega väga rahule.
Rühmas aga alustasime jõuludeks ettevalmistumist. Kaunistasime rühmaruumi, meisterdasime lumememmi ja päkapikke, joonistasime jõulu-ja talvepilte ning küpsetasime piparkooke.
Õppetöös olime samuti jõulude temaatikas. Lahendasime erinevaid jõulude teemalisi ristsõnu, täitsime töövihikut, vaatasime jõulufilme ning harjutasime jõulupeoks laule ja tantse.
Tore, et sel aastal toimus jõulupidu saalis, lapsed said ennast pidulikult riidesse panna, esineda nii vanematele kui jõuluvanale. Kõikidel olid kenasti ka jõulusalmid peas ja sel aastal lugesid kõik lapsed jõuluvanale luuletust. Oli väga ilus ja armas pidu, mis jätkus rühmaruumis sooja glögi joomise ja piparkookide söömisega.
Viimased nädalad olid vaiksed ja rahulikud, paljud lapsed puhkasid ning kohalolijad said ise valida, mida nad teha soovivad. Kuulasime muusikat, vaatasime multifilme, tantsime, mängisime ning kelgutasime.
Ja nii need jõulud selleks aastaks läbi saidki. Nüüd aga ootame vana-aasta lõppu ja toreda uue aasta algust.
Ilusat vana-aasta lõppu!
Oravate november
Kuu algas hingedepäevaga, põletasime küünalt ja rääkisime, mida see päev tähendab. Novembris valmistusime isadepäevaks, meisterdasime isadest portreed, õppisime peo jaoks laule ja tantse. Üle pika aja said isad taas kuulata kontserti ja õues õhtuhämaruses läbida vahva „Kikilipsu" orienteerumismängu. Selle vahva tegevuse isadele mõtles välja liikumisõpetaja Riina. Aitäh Sulle!
Mardipäeval rääkisime selle tähtpäeva kommetest, kuid kadripäeval jooksime ise koos Lepatriinu rühmaga katri. Käisime rühmast rühma, laulsime, küsisime mõistatusi, lõime tantsu ja soovisime kõikidele õnne ja rikkust. Lõpetuseks maiustasime kommidega, mis meile igast rühmast kaasa anti.
Õppetöö osas kordasime nooremate lastega tähti ja vanematega kirjutasime ja täitsime erinevaid emakeele ülesandeid. Arvutasime ja kirjutasime numbreid, loendasime ja eristasime suurusi. Jätkasime oma „Amanda ja maailma" projektiga, rääkides keskkonna säästmisest ja kliima soojenemisest. Ning loomulikult joonistasime ja meisterdasime.
Novembris oli ka meie vahva lasteaia sünnipäev. Harku lasteaed sai 20 aastaseks. Selle piduliku päeva puhul esitasid õpetajad lastele ülitoreda näidendi: „Mutionu pidu". Nii tore oli taas saalis koos olla ja nautida lõbusat etendust. Rühmas maiustasime isevalmistatud küpsisetordiga. Palju õnne, meie kallis lasteaed!
Käisime novembrikuus igal nädal raamatukogus, kus kuulasime toredaid jutte ja saime laenutada vastavalt laste soovile raamatuid.
Kuu lõpus toimus meil tuletõrjeõppus, mille käigus kordasime üle, kuidas kiiresti ohuolukorra puhul rühmast evakueeruda. Saime kenasti hakkama ja jõudsime kõik tervetena õue oma kogunemiskohta. Nägime ka seda, mis juhtub kui keegi majja sisse jääb ning kuidas päästjad oma tööd teevad ning ohtu sattuja majast välja aitasid. Oli väga õpetlik ja tegus päev. Eriti tore oli, et meile näidati ka päästeautot ja selle sees olevat varustust.
Meie rühmaga liitusid novembrist vahvad väikesed kaksikud Robin Kristjan ja Raul Sebastian. Tere tulemast Oravate sekka!
Kuu lõpetas I advent, mille viisid saalis läbi Hiire rühma lapsed ja õpetajad. Tõime advenditule endale rühma, kaunistasime ja ehtisime oma rühamaruumi ning jääme jõule ootama.
Ilusat advendiaega!
Novembri loodusõpe
Kuigi Orava rühma lapsi oli novembris kohal väga vähe, on teist aastat metsatarkust omandavad oravad siiski meie raudvara ja annavad oma teadmiste ja kogemustega lepatriinudele silmad ette. Teise rühma lastega on toredasti tuttavaks saadud ja kui üks päev küsisin, kas soovitaks ilma lepatriinudeta metsas käia, siis oldi sellele ägedalt vastu. Nii et jätkame suure sõbraliku seltskonnaga.
Elus ja eluta loodusega seoses tegime algust pikaajalise katsega. Pinnaseid uurides sai selgeks, et mullas on palju imetillukesi organisme nagu seened, bakterid ja ka putukad. Mida rohkem neid seal on, seda parema kvaliteediga on muld. Põllumeeste eeskujul matsime musta mulla sisse puuvillased püksid. Aga puuvillase särgi matsime hoopis liiva sisse. Jätsime kohad meelde ja maikuus vaatame järgi, kas maetud riiete välimus on muutunud. On nende sisse auke „söödud" või näevad nad samasugused välja. Lapsed oleksid tahtnud asjad juba järgmisel nädalal välja kaevata, aga nii kiiresti need asjad ei käi.
Hingedepäeva paiku sai lastele tutvustatud aleviku vanu hooneid. Imestati, et vana aja pesumasin oli maja suurune, et mõisa maja pererahvast teenis suur hulk teenijaid, et rehvivahetustöökoja asemel oli sepikoda ja et kunagi ammu oli sõjaks valmistutud ka Harku metsas. Mõned lapsed oskasid pajatada ka enda vanavanematelt kuuldud lugusid ja neid kuulasid ka kaaslased hea meelega.
Kui ilmajaam juba lumesajuga hoiatama hakkas, oli viimane aeg minna metsa ja raba serva samblikke ja samblaid vaatama.
Samblike ja sammalde eristamine värvuse põhjal on lastele lihtne. Samblad on enamasti sügavrohelised, samblikud hallikad või kollakad. Eelmisel päeval kasutasime plastiliini sisse jäljendite tegemiseks erinevaid samblaid (turbasammal, metsakäharik, kaksikhammas ja laanik) Hea oli tõdeda, et lapsed mäletasid sammalde välimust ka järgmisel päeval neid looduskeskkonnas vaadeldes. Köhatee keetmiseks otsisime islandi käokõrva nimelist samblikku. Keetsime risupõletil sellest tee ja lastel oli võimalus seda maitsta. Samblikuteed ei peetudki kuigivõrd ebameeldivaks. Ilja ja Oliver küsisid isegi kolm korda juurde.
Maha sadanud lumega seoses tegime juttu loomade talveunest ja taliuinakust. Jalutasime läbi need kohad, kus talveund või taliuinakut tegijad võiksid talveks peituda. Madude talvitumiskohas – liivakünkal võis nüüd julgelt liikuda ja ka mägralinnas oli jäänud vaikseks - lumel polnud ainsatki jälge. Sellise käitumise põhjus – toidupuudus viis meid juba järgmise teemani, mis oli lindude ränne ja selle tagamaad. Lindude toidusedelit õppides selgus taas, et ka nende hulgas on liike, kellel tuleb toidupuuduse tõttu lõuna poole elama minna.
Detsembris ootab meid ees tuvumine kompassi ja geopeituse mänguga. Uurime, kas loomad ja linnud vajavad talvel lisatoitmist ja mida kujutab endast talvine pööripäev.
Oravate oktoober
Jätkasime oma projektiteemaga: "Milline tee viib tarkuseni?"
Kuulasime erinevaid vanasõnu tarkusest ja õppimisest ning arutasime, mida need võiksid tähendada. Lapsed on juba väga head kaasamõtlejad ja arutlejad. Jõudsime arusaamisele, et keegi ei sünni targan,a vaid targaks saadakse ja selleks on vaja õppida, katsetada ja harjutada.
Vaatasime ka dokumentaalfilmidest lõike maailma kõige ohtlikematest kooliteedest ja kõik lapsed olid arvamusel, et küll meil on Eestis hea ja tore koolis ning lasteaias käia. Meil on kõik hästi ja pole vaja ületada selliseid ekstreemseid katsumusi, et kooli jõuda.
Loomulikult vestlesime ja rääkisime ka sügisest ja kõikidest sügisele iseloomulikest nähtustest. Kordasime puu-ja juurvilju, leht-ja okaspuid, ränd-ja paigalinde. Kirjutasime, häälisime, joonistasime, meisterdasime ja arvutasime.
Kõige meeldejäävam sündmus oktoobrikuust oli Harku ilmajaama külastus. Sinna läksime me koos Lepatriinu rühmaga ja kuna see on lasteaiast ainult 2 kilomeetri kaugusel, siis läksime sinna tõukeratastega. Käik sinna oli tore ja õpetlik. Saime väga palju uusi teadmisi, kuidas ilmastikunähtusi ja temperatuuri mõõdetakse. Jaama töötaja tutvustas meile kõiki vahendeid, mida selleks kasutatakse ja lapsed said ise näha, kuidas need töötavad. Eriti põnev oli vana ilmajaama radarikupli uudistamine.
Oktoobri keskel toimus ettelugemise päev ja ka meie rühm käis Harku raamatukogus, kus meile loeti ette lugu kassist, mis lastele väga meeldis. Meie rühma uued lapsed olid raamatukogus esimest korda ja neile oli see täiesti uudne ja tore kogemus.
Kuu lõpus oli aga lemmikloomanädal. Vestlesime oma lemmikutest ja meil käisid külas Märteni armas hiidküülik ning Remi ja Linete vahvad koerad. Aitäh teile!
Ja kuna Halloween on saamas ka meie maal aina populaarsemaks ja lastes tekitab see palju vaimustust, siis otsustasime ka ise, et käime ajaga kaasas. Valmistasime endale kõrvitsatest Halloweeni laternad. Kuna õpetajal oli palju väikeseid kõrvitsaid üle, siis komposti viskamise asemel valmisidki nendest hoopis vahvad kõrvitsalaternad. Lastele pakkus nende valmistamine palju nalja, sest kõrvitsa puhastamine ei ole just kõige meeldivam tegevus. Käed olid ligased ja tekitasid palju elevust. Valminud laternad olid aga ägedad ja eriti ilusad õhtuhämaruses, kui küünlad sees põlesid. Nüüd aga on aeg valmistuda mardi- ja kadripäevaks!
Septembri ja oktoobri loodusretked
Kuniks metsast veel midagi suhu pista leiab ja puudel lehti on, tegeleme septembris ja oktoobris just nende teemadega.
Marjaretk laabus meil sel aastal rahulikumalt kui eelmisel. Mäletatavasti sattusime eelmisel aastal rabarajal maaherilaste vihase rünnaku alla ja seetõttu pidime lasteaeda tagasi pöörduma. Seekord jõudsime marju otsida, süüa ja nendega erinevaid mänge mängida. Lastele on alati põnevust pakkunud marjade pimetestimine ja ega need orava rühma lapsedki teistsugused polnud.
Seentega oli tõesti sel aastal kehvad lood ja rabaservast võis mõned üksikud leida. Eelmiste aastate saagiga võrreldes olid meie seitse eri liiki seent niru tulemus, aga sellegipoolest saime oma silmaga näha riisikat, kärbseseent ja puravikku.
Rabarada on osa hiljuti loodud Harku metsa loodusrajast. Rajal on lihtne liikuda puudel olevaid märke järgides. See on lastele arusaadav ja turvaline ning ära eksimise hirmu ei teki. Kõrget pillirootihnikut läbiv rada on laste kasvu arvestades justkui tunnel, kus liikumise teeb huvitavaks puujuurte ja mudaste lompide rohkus.
Puuliikide õppimiseks läks käiku vana tuttav bingomäng. Hästi sobis ka aja peale liikide otsimine. Tasapisi hakkasid pähe kuluma unustuse hõlma vajunud puuliikide nimetused. Erandiks vaid kuusk, mis tänu jõuludele kõigil meeles püsib. Auhinnaks pakkusime sarapuupähkleid, mille avamiseks tuli üles näidata leidlikkust.
Kuniks ilmad veel soojapoolsed, on hea üle vaadata putukate talvitumispaigad. Jällegi tekitas rohkem hasarti bingomängu vormis tegevus. Juhatasin lastele kõige tõenäolisemad leiukohad kätte ja otsimine läks kohe hooga käima. Mitte keegi ei hoidnud tegevusest kõrvale. Panin tähele, et iga laps tegeles enda initsiatiivil, mitte ei lootnud teistele. Samas jagati enda leide oma bingogrupi kaaslastega. Tegevuse järgsetele kontrollküsimustele erinevate putukate leiukohtade kohta oskasid kõik anda õigeid vastuseid.
Koolivaheaja nädalat sisustasime tokileibade küpsetamisega. Lepatriinu õpetaja pakkus pärast veel magustoiduks vahukomme. Kõht sai väga täis.
Novembris uurime samblaid ja samblikke, vaatame üle Harku ajalooliselt olulised kohad ja õpime nägema ja vahet tegema elusal ja elutul loodusel.
SEPTEMBER ORAVA RÜHMAS
Septembrikuu on kuldne kuu, siis kuldsed õunad, ploomid puul...
Septembrikuu algaski meil tarkusepäeva tähistamisega õuealal. Kuu alguses olid ilmad veel päikesepaistelised ja soojad. Saime õues palju mängida, joosta ja tõukeratastega sõita.
Sügis on uute laste tuleku aeg, nii ka meil. Meie rühmaga liitusid Aron, Märten, Gabriel ja Siimeon.
Õppetööga tegime algust poolest septembrist. Tutvusime Amanda ja Modoga, kes on Mondo Maailmakooli programmi raames väljatöötatud tegelaskujud lastele mitmekultuurilisuse ja globaalsuse tutvustamiseks. Harjutasime jutsutamist, kordasime tähti ja häälikuid, kirjutasime ja tegime matemaatilisi ülesandeid. Sügise teemal joonistasime, kleepisime, voolisime ja meisterdasime.
Septembrist on meil ka uus muusikaõpetaja Kersti Kuusk.
Toimus lasteaia ühine metsamatk koos maailmakoristuspäevaga. Metsa alt ja teeradade äärest sai prügi kokku korjatud ja prügikonteinerisse toimetatud.
Ka teatrid ei ole meid unustanud, Miku-Manni lasteteater mängis etendust: „Kes ei tööta, see ei söö". Oli tore ja lõbus teatritükk.
Kuna septembris oli ka mihklipäev, siis lasteaias toimus koos peredega mihklipäeva üritus, kus sai maitsta hapukapsast, ära arvata õunasorte, panna köögiviljadele õiged nimetused, maitsta erinevaid leivasorte, maiustada pannkookidega ja mängida mihklipäevale omaseid mänge.
Spordipäeval selgitasime välja kiiremad jooksjad, kaugemale hüppajad ja osavaimad palliviskajad.
Kuu viimasel päeval toimus liikumisnädala lõpetamise raames jooksuüritus õues koos vahva jänese ja rebasega.
Kõigile ilusat ja kuldset sügist!