Rühma õpetajad on Marika Tömp ja Triinu Kurvits ning õpetaja abi on Viktorija Rasskazova. 

Rühma telefon: 5553 2484  

 

TEATED

 

ORAVATE APRILL

Naljakuu möödus meil nii tegusalt, et kuu lõpuks olime täitsa rõõmsad, et saabus koolivaheaeg ja saime veidike vabamalt võtta. Mõni lastest jäi ka koju suuremate õdede-vendadega puhkama.

Alustame siis algusest. 

Kuu alguses käis fotograaf rühmasid pildistamas ning kõik 20 oravat said lõpuks ühele pildile, mis jääb kõigile mälestuseks nende vahvast lasteaiateest ja sõpradest.

Järgmisena olid meil kavas ja sai ka kahe päevaga edukalt tehtud iga-aastased arengumängud. Lapsed olid väga tublid ja mängudest tuli välja, et lapsed, kes sügisel kooli lähevad on kõik eeldatavad teadmised ja oskused omandanud ning on kooliküpseteks sirgunud.

Ilmad läksid ka lõpuks veidikenegi kevadisemaks ning käisime lastega rattamatkal. See oli üks ütlemata vahva päev. Lapsed olid nii vaprad, et pidasid terve pika tee vastu ja sõitsime ilma peatusteta Laagrisse kohale. Seal tegime pikniku ning lapsed said mänguväljakul joosta, ronida ja mängida. Ka tagasitee lasteaeda kulges hästi ning lapsed olid rattamatkast ka ise suures vaimustuses.

Kuu lõpus käisme külas Lauliku lasteaial, mis on meie sõpruslasteaed. Seal ootasid meid eakaaslased ning erinevad vahvad tegevused õues ning toas etendus „Piibeleheneitsi". See oli vahva päev, lapsed said teises lasteaias mängida ja tutvuda uute lastega.

Lõpetuseks käisime kauaoodatud Rahvusooperis Estonia vaatamas muusikali „Buratino", mille piletid olid meil juba ära ostetud uue aasta alguses ja mida me nii väga ootasime. See oli üle pika aja esimene teatriskäik ja väljasõit, sest piirangute tõttu ei saanud me ju kusagil käia. Seda enam oodati seda päeva väga ning teatrikülastus uhkes ooperimajas oli omaette elamus ja igati ootamist väärt.

Teatrilainel meie aprillikuu ka lõppes, sest lasteaeda külastas teater Trumm, etendusega „Kasulik vares". 

Nüüd aga tõmbame natuke hinge ja jätkame ettevalmistustega emadepäevaks ning soovime südamest, et tuleksid juba soojemad kevadilmad, et saaksime veel rohkem õues olla.

 

Aprilli loodusõppepäevad

Aprillikuuks oli jäänud teha "Otsi Otti" programmi kolmas õppepäev: onni ehitamine.

Jagasime lapsed kaheks - poiste ja tüdrukute grupiks. Tüdrukud said omavahel väga hästi koostöö klappima ja nende onn valmis üksmeelselt tööd tehes. Poistel ununes vahepeal ehitamine sootuks. Metsa all tegeleti võimalikult jämedate okste otsimisega ja üksteise üle trumpamisega. Kuna ma õpetajana pidevalt juures polnud, jäigi poistel  tööhoog praktiliselt seisma ja õiget juhtfiguuri nende hulgas ei tekkinud.

Kui onnid valmis, leidsid tüdrukud aega enda oma kaunistamiseks, võtsid pillimängu ja laulu üles ja tundsid ennast hästi. Poiste onni juures oli aga vaikne. Kõik olid eemal mahalangenud kuuseladva kallal oksi saagimas ja lõikamas, kuigi neid enam vaja polnudki. Aga mis seal ikka - eks majapidamisega tegelemine ongi rohkem tüdrukute pärisosa.

Järgmisel metsaretkel oli meil töövahendiks fotoaparaat. Igaüks sai võimaluse kevadet pildistada ja selleks tuli kevadet märkama õppida.

Suure kaameraga pildistamisel vajasid lapsed juhendamist pildistamisnupu leidmisel ja vajutamisel, pildistatava ala vaatamisel ja objektiiviga suumimisel. Kui toiming kord selgeks sai, saadi iseseisvalt hakkama. Kevade märke polnud kuigi kerge tabada, sest näiteks liblika sabas jooksmine või imetillukeste taimealgete märkamine pole lihtne.

Mängisime ka kevade bingot, mis tõestas end taas hea meetodina iga last individuaalselt tegutsema pannes. Nüüd oli igaühel vaja oma lehel olevad liigid leida ja üles märkida.

Lume alt vabanenud teed võimaldasid alustada rattaretkedega. Ratta valitsemise oskuseid harjutasime lasteaia õuealal: slaalomsõit, sõit mäest alla, väikesel alal läbisegi, aeglussõit. Mängud: "Heeringas, heeringas...", "Liiklusreguleerija".

Esimese sõidu tegime heal siledal kergliiklusteel Laagrisse Jõekääru mänguväljakule. Pidasime piknikku, lapsed said tegutseda sealsetel mänguväljakutel. Tagasiteel saime tugevat vastutuult, kuid paar puhkepausi andsid uut jõudu ja lasteaeda me tagasi jõudsime.

 

Maikuus süidame ratastel vaatama Tallinnas Nõmmel asuvat Glehni parki ja  18. mailon lapsi ootamas ülevallaline seiklusmäng Harku metsas.

 

Oravate märts

 

Märtsikuu algust tähistasime vastlapäevaga. Iga rühm oli õuealale valmis seadnud punktid, kus olid ülesanded. Läbisime edukalt kõik need kuus vahvat punkti ja lasime ikka vastlaliugu ka. Hõissa vastlad!

Märtsis saime tegutseda veel ka Robo Wunderkind robotitega, mis olid toodud lasteaeda proovimiseks. Need vahvad robotid on uue põlvkonna mänguasjad, mis arendavad lastes inseneerimisoskusi, loogilist mõtlemist ning omavahelist koostööd. Lastel oli huvi nende vastu igatahes suur. Ise pandi juhendi järgi erinevaid roboteid kokku ning tahvli abil pandi need ka liikuma. See töö vajas keskendumist, jooniste lugemisoskust ning loogilist mõtlemist. Robotid on vahvad ja lapsed tegid omavahel väga hästi koostööd ning abistasid üksteist ja said nende kokku panemise ja liigutamisega edukalt hakkama.

Kuna tulemas on arengumängud, siis õppetöös oleme rohkem tegelenud aasta jooksul õpitu kordamisega. Erilist tähelepanu pöörame lugemisele ja kirjutamisele. Meil on kasutuses vanad head „Karu aabitsad", mille järgi hajutame häälimist ja lugemist ning piltide järgi jutustamist.

Lapsed on lugema õppimises väga tublid ja püüdlikud. Samuti harjutame kirjutamist. Lahendame ristsõnu, kirjutame lauseid ning laome tähtedest sõnu.

Oleme harjutanud oma ees-ja perekonnanime kirjutamist ja lõpuks on lapsed selgeks saanud ka oma sünnipäevad. Sama lugu on arvutamisega. Osatakse vähemalt 10-ne piires vabalt nii liita kui lahutada. 

8. märtsil tähistasime aga naistepäeva. Poisid voltisid tulpe ja kinkisid need tüdrukutele.

Õhus oli tunda juba kevadet ja õues paitas päikene põski. Seda oli tunda ka meie kunstitöödes - valmisid erinevates tehnikates lumikellukesed, pajuurvad, sinililled ning munadepüha pildid.

Pea ongi käes munadepühad ja ootame neid pikisilmi!

 

Loodusõpe märtsis

Sel kuul algas üle-eestiline „Tere, Kevad!" projekt, milles saavad osaleda nii lasteaedade kui koolide lapsed. Liitusime ka Orava rühmaga ja nüüd on meil igal loodusõppepäeval ülesanne märgata looduses projektis olevaid looma- ja taimeliike. Märtsikuus leidsime üles lumikellukese, nägime lendamas lapsu- ja koerliblikat ning õitsemas sarapuud. Liike, mis oma ilmumisega kevadet märgivad on projektis viiekümne ringis. Tavaliselt on meil õnnestunud neist näha vähemalt kolmekümmet.

Märtsis alustasime ka „Otsi Otti" programmiga, mis õpetab lapsi looduses eksides õigesti käituma. Alustasime sellest, et oluline on jääda paigale, leida objekt, mille juures otsijaid oodata. Teisel õppepäeval vaatasime, millega oma aega oodates sisustada, kuidas end otsijatele nähtavaks ja kuuldavaks teha. Lapsed said proovida, kuidas on kõvasti karjuda. Kas see kostab metsas kaugele ja kaua nad jaksaksid? Vahetasime kisa vilede vastu ja õppisime valjult vilistama. Vileheli levib metsas väga kaugele ja vilepeituse mängus leidsid kaaslased vilistaja mitmesaja meetri kauguselt. Enda nähtavaks tegemiseks ehitasime metsarajale ohumärke ja „kaunistasime" puu, mille juures  otsijaid ootasime.

Märtsikuusse jäi ka ülemaailmne veepäev. Meie soovisime teada, millise kvaliteediga on lasteaia ümbruse veekogude vesi. Kogusime vett purkidesse ja võrdlesime vee läbipaistvust, värvust ja lõhna. Erinevat päritolu vesi oli ka täiesti erinev. Järvevesi haises, sest oli olnud terve talve pimedas ja hapnikuta. Lumesulamisvesi oli selles olevate tolmuosakeste tõttu hägune ja kõige puhtam oli muidugi allikavesi.

 

Aprillis lõpetame „Otsi Otti" programmi metsa onni ehitamisega, jälgime madude ja konnade kevadit elu ja ehk saame ka kuu lõpus jalgratastel liikuma.

 

 

Oravate veebruar

Kuu algas talvise metsamatkaga, kus meie tee viis liivamägedesse kelgutama. Samuti sai tähistatud sõbrapäeva - kaunistasime rühma rohkete südametega, tantsisime, vaatasime multikaid ning maiustasime hea ja paremaga.

Veebruaris oli meil teemaks kodumaa ja kõik sellega seonduv. Vaatasime Eestimaa kaarti, leidsime üles suuremad linnad ning lapsed rääkisid, millistes linnades nad on käinud ja kus elavad nende sugulased. Vaatasime ka, kus asuvad Eesti suurimad saared Hiiumaa ja Saaremaa ning lapsed rääkisid, kes on seal käinud ning kuidas sinna sõita saab.

Kordasime üle Eesti sümboolika ja kuna meil on uued nii president kui ka peaminister, siis õppisime selgeks ka nende nimed ning vaatasime nende pilte. Vestlesime mis tööd tehakse riigikogus ning mis ülesanded on meie presidendil.

Maailmakaardilt vaatasime, kus asub Eesti ning kui väike ta on, võrreldes meie naaberriikidega. Leidsime kaardilt ka meie naabrid- Läti, Soome ja Venemaa ning vaatasime, millised näevad välja nende riikide lipud.

Lapsed said täita erinevaid töölehti ja lahendada ristsõnu, mille teemaks oli Eesti.

Põgusalt arutasime, mis on eestlasele iseloomulikud toidud, näiteks must leib, mida saadakse rukkist. Leiba on meil plaanis küpsetada järgmisel kuul, koos tubli lapsevanema abiga.

Vestlesime eestlaste peorõivastest ja vaatasime, millised on meil lasteaias olevad rahvariided. Kunstitegevustes valmisid erinevad pildid rahvusornamentidest, rahvariietest ning Eesti sümbolitest.

Tähistasime Eestimaa sünnipäeva ja valmistasime ise maitsva küpsisetordi. Rühmas õppisime luuletust: "Eestimaa laps" ning kuulasime ja laulsime eesti hümni.

Ühiselt kogu lasteaiaga pidasime Eesti Vabariigi aastapäeva 23. veebruaril õues, kus tõmmati lipuvardasse meie kaunis sini-must-valge lipp ning lauldi hümni ja tantsiti kaerajaani.

 Elagu Eesti!

 

Loodusõpe veebruaris

Looduse tundmaõppimine algab ümbritseva märkamisest ja teadvustamisest. Veebruaris  õppisime tähele panema, mil viisil erinevad puude talvised oksad. Tutvusime puude pungade välimuse ja asetusega oksal. Uurisime pungi luubi ja mikroskoobi abil ja õppisime kasutama nende kirjeldamiseks sobivaid sõnu nagu ümar, karvane, piklik jne.

Iga laps sai ülesande leida tuppa toodud okste hulgast kaheksa erinevat ja võrrelda neid tahvlil olevate fotodega leidmaks sobivad paarid. Lugeda oskajad veerisid kokku puude nimetused, teised said õpetajalt abi.

Õuealal on aastate jooksul kasvama pandud pea kõik kodumaised puuliigid. Lapsed otsisid neid kaardi järgi ja õppisid vastamiseks meelde jätma nende asukohti ja nimetusi.

Veebruaris tegime juttu ka loomade talvisest toidust. Näitasin lastele metsloomade koljusid ja pöörasin suuremat tähelepanu hammaste eripäradele. Kiskjate ja rohusööjate hambad on tulenevalt toidu eripäradest ju vägagi erinevad. Metsas uurisime, mida leiavad metskits ja metssiga lume alt ja kui vaevaline on sellisel viisil toidu hankimine. Vaatlesime radade ääres kitsede poolt pügatud mustikapõõsaid ning jäneste näritud puuoksi. 

Lisaks hammaste erinevusele on erinevad ka loomaliikide jalad. Loomakujukestega plastiliini nende jälgi vajutades õppisime ühtlasi selgeks mõisted käpp, kabi ja sõrg. Metsas otsisime jäljebingot mängides juba kõikvõimalikke jälgi: loomade, inimeste ja transpordivahendite omi. 

 

Märtsis jälgime kevade saabumise märke, ehitame onni ja tuletame taas meelde "Otsi Otti" programmi tarkuseterad.

 

Oravate jaanuar

Ilusat uue aasta algust!

Meie rühma jaanuar algas rahulikult. Paljud lapsed veel puhkasid jõulupidustustest ning rühmas oli väga rahulik ja vaikne õhkkond. Saime palju lastega individuaalselt tegeleda ja parema ülevaate sellest, mida lapsed on omandanud ja selgeks saanud ning mis vajaks veel kordamist ja kinnistamist. 

Kuu aja jooksul rääkisime erinevatest eesti muinasjuttudest. Tutvustasime lastele vanu, kuid tänapäeval veidi unustusse vajunud tegelasi nagu Pätu, Kunksmoor ja Vanapagan.

Projekti alustasime väga mitmete ideedega, aga lõpp vajus kuidagi ära ja tunnistasime endale, et seekord ei kukkunud projekti lõpptulemus nii välja nagu me olime planeerinud. Kuid sellest pole hullu midagi, oma vigadest õpimegi ning  edaspidi oskame oma ideid paremini ellu viia.

Selle kuu jooksul oli positiivne aga see, et lapsed said selgeks kella. Osatakse nii täis- kui pooltundi.

Samuti tekkis õpetaja Riina eestvedamisel meile jaanuari jooksul rühma "Linnusein", kus on kõik meil elavad linnud ja nende nimetused. Tore on näha, et nende vastu on lastel huvi. Nad loevad siltidelt lindude nimetusi ning joonistavad neid ise järgi.

Kuu lõpetasime aga hoopis sellega, et ühel päeval keetsime ise koos lastega leivamagustoitu. Mõte tuli sellest, et rühma oli kogunenud hulganisti leiba, mis lõunasöökidest järgi oli jäänud. Ja et mitte toitu raisku lasta, siis keetsime sellest hoopis magustoitu. Küll oli maitsev!

Lastele kokkamine väga meeldis, ning nad avaldasid soovi, et söömiseks võiks veel midagi head  teha. Kuna laste hääletuse tulemusel osutusid kõige popimateks vahvlid, siis tuli ainult köögist paluda vastavad toiduained ja laenata kõrvalt rühmast vahvlimasin ning asuda küpsetama. Imemaitsvad vahvlid kadusid taldrikust võluväel!

 

Jaanuari loodusõppepäevad

Jaanuaris tegelesime talilindude õppimisega. Sättisime õpitavad kaksteist lindu seinale, harjutasime neid nimetama, uurisime nende nokkasid, sulgi ja toidulauda. Linnupildid koos nimetustega said üles pandud ka rühma mängutoa seinale, et need lastel kogu aeg silma ees oleksid. Seina lisandus loodusõppepäevadel tehtud meisterdusi.

Metsas kuulasime linnuhäälte salvestusi ja mängisime seemnete peitmise mängu. Matkisime salutihase käitumist ja peitsime mängualal seemneid puukoorepragudesse. Peites tuli aga meelde jätta nende asukohad. Polnudki nii lihtne. Kiiremad ja terasema pilguga lapsed leidsid üles ka kaaslaste toiduvarud. Ja mõni laps ei mäletanudki, kuhu seemned said – kõik puud olid ühte nägu.

Linnud on nii tillukesed, et nende märkamiseks peab oskama vaadata. Puule kinnitatud linnusuuruse foto märkamine oli paras pähkel, aga hoopis raskem oli selle asukoht teiste eest saladusse jätta ja oodata kuniks nad ise linnu leiavad.

Viimasel loodusõppepäeval tormas tuul nii hullusti, et me metsa minna ei riskinudki. Ja õigesti tegime, sest õhtuks olid teerajad langenud puid täis. Metsamineku asemel võtsime ette suurema kirjutamistöö ja valmistaime töölehe lindude talvise toidu näidistega.

 

Veebruaris uurime metsloomade talvist toitu, nende hambaid ja jalgu. Tutvume mõistega võrse ja õpime võrsete järgi määrama tuttavaid puuliike. Ka jääohutus ja esmaabi on plaanis ette võtta.

 

Oravate detsember

Detsembrikuu esmaspäevi sisustasid meil advendihommikud, kus õuealal toimus erinevaid vahvaid tegevusi ja oli näha tegelasi, kes tõid meile nii kingitusi kui ka maiustusi. Jõuluootus oli alanud!

Rühmas möödus detsember meil suuresti jõulupeoks valmistudes. Selleks õppisime ja kordasime oma jõulunäidendit,  kus igal lapsel oli oma roll ja tekst, mis tuli selgeks saada ja ilmekalt esitada, samuti laulud ja luuletused, mida pidime kordama.

Tahtsime jõuluvanale oma vahvat etendust näidata ja seega pidime kõvasti harjutama, et see peo ajaks meil kenasti välja tuleks. Lapsed olid nii tublid ja harjutamine kandis ka lõpuks vilja ning etendus tuli suurepäraselt välja.

Küll aga ei olnud ilmataat meiega peo päeval väga helde ja jõulupidu toimus külmas pakases, kuid, kes oli ilmale vastavalt riides, ei pidanud pettuma. Nagu öeldakse, ei ole olemas halba ilma vaid on kehv riietus ☺

Kingid said jagatud ja salmid loetud ning sellega meie jõulunäidend ka lõppes. Kindlasti plaanime seda ka saalis filmida, et teiste rühmade lapsed samuti seda näeksid ja sellest vahvast etendusest osa saaksid.

Lisaks näidendile joonistasime rühmas detsembrikuu jooksul erinevaid jõuluteemalisi pilte, meisterdasime päkapikke ja kuuski. Lapsed kirjutasid iseseisvalt ka oma soovid jõuluvanale ning joonistasid talle pildid, mille viisime lasteaia hoovis asuvasse jõuluvana postkasti. Loodame, et kõikide laste jõulusoovid ka täitusid!

Meie detsember lõppes ühiselt piparkooke küpsetades ja kaunistades ning loomulikult mängides, tantsides ja puhates, et uuel aastal taas uue hooga alustada!

Ilusat uut aastat!

 

 

Detsembri metsamatkad

 

Väga madala temperatuuri tõttu me lastega detsembri esimesel nädalal metsa ei saanudki. Tegutsesime loodusõppeklassis. Tuletasime meelde eelnevalt õpitud linnud, nende toidulaua ja rände põhjused. Vaatasime talilinnukaamerast toidulauda külastavaid linde ja meisterdasime aknale kinnitatava linnukujulisi siluette hoiatamaks linde neile nähtamatu aknaklaasi vastu lendamise eest.

Lume saabudes tuletasime meelde meie metsaloomad ning nende talvise käitumise. Miniatuursete Schleichi loomakujukesi kompides proovisime ära arvata, kellega on tegu. Vaatasime Huvitava Bioloogia Kooli multifilmi karude talveunest ja igaüks sai rääkida enda kogemustest metsloomadega kohtumistest.

Metsa võtsime tule tegemiseks kaasa risupõleti. Küpsetasime tokkide otsas searasvaga määritud leibasid ja jõime külma peletuseks kuuma mustsõstrateed.

Jaanuaris tegeleme põhiliselt lindude eluoluga tutvumisega.

 

 

Oravate november

 

Selle kuuga sai läbi meie uus projekt: „Minu keha", mis oli väga sisukas ning pakkus lastele huvi. Uurisime nii raamatutest, maketilt kui ka videosid vaadates inimese keha ning mis funktisoonid on erinevatel kehaosadel ja organitel.

Lapsed said väga palju uusi teadmisi ning tunnevad nüüd oma kehasid paremini. Samuti on omandatud teadmised enesehügieeni ning tervislike eluviiside kohta. Osatakse eristada, mis on meie kehadele tervislik ja mis mitte. Õppisime kirjutama erinevate kehaosade nimetusi ning teame, kus nad kehal asuvad. Uurisime, milleks on meil ripsmed, miks tekivad sinikad, kuidas toit kehas liigub, miks on meil aju ja veel väga palju muud, mis meie kehades toimub. See oli laste jaoks kõik üsna põnev ning teadmisi saadi palju.

Kuna novembrisse jäi ka jäätmetekke vähendamise nädal, siis otsustasime, et oleks vahva lõpetada meie projekt meisterdustega, kus on kasutatud taaskasutatavaid materjale. Nii valmisidki koostöös kodudega fantastilised "Inimesed", millest panime välja näituse.

Ka isadepäeva sai tähistatud - joonistasime isadest portreed, valmistasime kingituse ning filmisime neile üllatuseks isadepäeva luuletuse ja lauluvideo.

Novembris oli meie toredal lasteaial sünnipäev, mille puhul esinesid lastele õpetajad näidendiga „Kakuke". Oli tore ja rõõmus päev, mida saatis lisaks etendusele ka tants ja trall.

Kuu lõpus läbisime kõik koos tuletõrjeõppuse, kus meil tuli evakueeruda ohutult õue, sest „tulekolle" oli seekord meie rühma garderoobis. Saime edukalt ja rahulikult välja ning põnevust pakkus päris tuletõrjeauto tulek. Lastele näidati, mida kõike tuletõrje autos leidub, milleks erinevaid vahendeid vaja võib minna ning lubati lastel ka ise proovida voolikust vett lasta.

Nii see november läbi saigi ja nüüd oleme juba jõulude ootuses. Jõulutunde tekitasid I advendil akna taga käinud päkapikud, kes rõõmustasid meid oma vigurite ja toodud kingitusega.

 

Novembri metsamatkad

Kes siis sammalt pole näinud! Seda leidub kõikjal. Teine lugu on samblikega. Nemad on märkamatud ja ometigi on neid rohkemgi kui samblaid. Loodusmatka päeval said lapsed neid kahte rühma võrrelda, vaadelda värvuse ning kasvukoha erinevusi ja maitsta samblikuteed. Tee islandi käokõrvast oli hirmus mõru, aga kuum moosivesi lahendas selle probleemi.

Seejärel jõudis kätte aeg metsas küpsetamise kord. Oktoobris varutud puud ja kasekoor olid toas ära kuivanud, lõigatud küpsetustokid valmis ja tainas kerkimas. Egas midagi, panime tokid, tuleaseme, tainakausi ja puud kärule ning suundusime liivamägedesse. Lõkkepaistel oli mõnus end soojendada. Tainas lõhnas isuäratavalt, rääkimata sis küpseva saia aroomidest. Süüa jagus endale, koerale ja metsaasukatelegi.

Lume ootuses võtsime järgmisena ette putukate ja muude pisiolendite talvitumise teema. Kuna nemad lähtuvad päeva pikkusest, siis suurem osa neist oli juba talvekorterisse kolinud. Talvekortereid leidsime mahalangenud lehtede ja puukoore alt, pehkinud kändudest ja mullahunnikutest. Tuli targalt otsida, et kõiki mängulehel kujutatud olendeid leida. Vaid sipelgad jäid nägemata, nemad olid juba maa alla talvepessa kolinud.

November on paslik aeg rääkimaks aja kulgemisest ja minevikust. Võtsime ette meie lasteaia maja ajaloo, leidsime vanadelt fotodelt üles erinevused tänasega. Külastasime Harku alevikuga seotud ajaloolisi paiku nagu keskaegset linnust, mõisahoonet, turbakaevanduse ja maailmasõja ajast jäänud maamärke.

Detsembris ootab meid suurem suurem ports lund ja külma ning jõulupeod. Vestleme lastega aasta pimedaimast ajast ja lindude-loomade lisatoitmisest.

 

Oravate oktoober

Meie projekt lõppes oktoobrikuuga ning selle jooksul said lastel selgeks tuntumad seened, marjad, puud ning loomad ja linnud.

Kordasime üle metsloomad, kes asutavad end talveunne ning linnud, kes lendavad talveks ära.

Kinnistasime oma teadmisi puuliikide tundmisel ning peaksime need nüüd metsas jalutades ära tundma lehtede ja viljade järgi (kastanid, tammetõrud, käbid).

Oktoobrisse jäi ka leivapäev, mille puhul tegime ise taigna ja küpsetasime õues terrassil pannkooke. Küll olid head!

Samuti oli sel kuul juba traditsiooniks saanud lemmikloomapäev. Lapsed tõid kodudest kaasa oma lemmikloomade pildid ning rääkisid suure õhinaga, millised nende lemmikud on ja oli tunda suurt hoolivust ja kiindusmust oma koduloomade vastu. Õuealal käisid külas sõbralikud koerad ja üks arglik küülik. Tuppa tuli külla Lepatriinu rühma õpetaja oma iseteadliku kassiga.

Veel käisime koos Tibu rühmaga Tabasalu raamatukogus ja külastasime Ilon Wiklandi „Kohvernäitust". Näitus oli vahva ja tutvustas lastele põgusalt, kuidas sama vanad lapsed elasid ajal, mil ei olnud hunnikutes mänguasju ja kõiki võimalusi nagu tänapäeval. Ja saime teada, kuidas ühest hakkajast ja pisikesest Haapsalus elanud tüdrukust sai kuulus illustraator, kes on joonistanud pildid sellistesse tuntud lasteraamatutesse nagu „Bullerby lapsed" ja „Karlsson katuselt".

Õppetöös pöörasime suurt tähelepanu häälimisele ning sõnade ja numbrite õigesti kirjutamisele, sest paljudel olid tähed ja numbrid suve jooksul meelest läinud ja vajasid kiirelt üle kordamist. Õnneks on lapsed tragid ja kõik sai meelde tuletatud ning vajab nüüd vaid pidevat harjutamist ja kinnistamist.

Selged on ka erinevad aed-ja puuviljad ning omame teadmisi, mida kõike kasulikku ja maitsvate nendest valmistada saab.

Meie projekt "Aed ja mets sügisel" lõppeski erinevate aia- ja metsasaadustest valmistatud hoidiste maitsmisega, mille lapsevanemad olid ise valmistanud. Kaasa toodi erinevat sorti moose, mahlu ning marineeritud seeni. Laste lemmikud olid maasika-ja õunamoosid ning moosisaiu polnud küll vist keegi varem nii palju söönud kui sel päeval.

Aitäh hoidiste valmistajatele!

 

Oktoobri loodusmatkad

Oktoobri loodusmatkade märksõnaks sai puu. Värvikirevad lehed ning puude alla lebavad tõrud, kastanimunad ja vahtraninad lausa kutsusid tegutsema. Mängisime puukulli, ehtisime end lehekroonidega, kogusime ja kuivatasime ilusamaid puulehti vihikute vahel, mängisime lehebingot. Sekka veel pärnaõietee ja sarapuupähklite mekkimine ning kuivade kuuseokste abil risupõletisse tule tegemine. Poiste rõõmuks valmis painduvast pihlakatüvest vibu. Poisid asusid erinevaid okstest nooli katsetama. Selgus, et parimad on näpu jämedused ja sirged oksad nt sarapuult. Ja puude nimetused hakkasid aina paremini meelde jääma. 

Ühtlasi hakkasime tegema ettevalmistusi suuremaks küpsetamiseks. Selleks varusime küttematerjali. Vaatasime välja väiksema kuivanud kuuse ja saagisime juppideks, kogusime maha langenud kaskedelt koort ja peenikesi kuivi kuuseoksi. Õppisime märkama sarapuud, sest tema sirgetest okstest sai valmistada just sobivaid küpsetustokke. Noaga puuoksa koorimine oli lastele väga köitev, aga tähelepanu nõudev tegevus. 

Novembris küpsetame metsas tokisaia, uurime samblikke ja samblaid ja otsime putukate ja pisiolendite talvitumispaikasid.

 

Oravate september

Ongi kätte jõudnud meie rühma viimane õppeaasta siin lasteaias.

September algas tarkusepäeva tähistamisega, kus meid lõbustas külla tulnud tädi Maali koos oma lehmaga ja loomulikult oli lastele üllatus – jäätis, mis saabus lasteaeda jäätiseautoga. Vahva!

Taas alustasid tegutsemist erinevad huviringid ning algas meie õppetöö. Alustame ettevalmistustega kooli minekuks, kuid ei unusta ka koos rühmakaaslastega mängimist ja tegutsemist.

Sel kuul on meie projektiteemaks sügis ning sügisannid metsas ja aias.

Oleme jõundud juba valmistada tervislikku rohelist smuutit, mille sisse panime õunu, peterselli ja kurki. Käisime metas seeni korjamas ning saime selgeks nii söögi- kui ka mürgiseened. Osalesime sügisesel spordipäeval, oleme vaadanud ning nautinud teatrietendust õues, korjanud lasteaia ümbruses maailma koristuspäeva raames prügi ning osalenud lasteaia ühismatkal Harku metsa.

Jätkame oma projektiga ka oktoobris, sest  september on kuidagi märkamatult läbi saanud ja sügise kohta avastada on veel oi kui palju.

 

Septembrikuu loodusretked

Veel oli metsas marju ja seeni, mida lähemalt tundma õppida. Mõlemad matkapäevad olid toimekad ja täis avastamist. Marjaretkel nägime ja kogesime marju nende loomulikus kasvukeskkonnas: rabas, männimetsas, teeservades. Pistsime suhu jõhvikaid, mustikaid, sinikaid ja pohli. Marjasöömise julgusproov sisaldas ka pimetesti. Valida tuli jõhvika, pohla ja mustika vahel. Huvitaval kombel ei suudetudki eristada väga haput jõhvikat pohlast, küll aga tunti kohe ära mustikas.

Meie marjaretk lõppes õnnetult jalutaja poolt katki astutud maaherilaste pesa juures. Me ei osanud sellises kohas neid oodata ja lapsed neid karta. Taandusime ohutusse kaugusse, kuid paar poissi said putukatelt vopsud siiski ära. Kõik lõppes õnnelikult, kuid edaspidi oleme eriti tähelepanelikud. Sest nüüd me teame, kellega on tegu ja kuidas käituda.

Seeneretk: seente vähesus muutis nad eriti väärtuslikuks. Lubasime lastel korjata kõiki seeni, aga iga liiki vaid ühe. Ämbrid täitusid visalt isegi sellistel tingimustel. Seeni üle vaadates selguski, et kärbseseeni oli rohkem kui söögiseeni ja kõige rohkem oli seeni, mis süüa lihtsalt ei kõlbagi. Oluline teadmine retkelt: enamus seentest on mürgised või söögiks kõlbmatud.

Oktoobris tegeleme peamiselt puude õppimisega ning kuu lõpunädalal on aeg valmistada lõkkel midagi head.