Õppeaasta perioodi pikkus

Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. septembril ning kestab 31. augustini. Aktiivne õppeperiood toimub lasteaiarühmades 15. septembrist-15. maini, sõimerühmas 01. oktoobrist-15. maini. 16. maist-31. augustini toimub õpitu kordamine, lapsed tegutsevad enamjaolt õues ja on ise tegevuse planeerijad.

 

Õpikäsitus

Lasteaia põhisuunaks on lapse aktiivse õppimise, loovuse ja ettevõtlikkuse toetamine ning selleks soodsa õpi- ja mängukeskkonna loomine. Projektõppe meetod kui lapsest lähtuv töömeetod usub laste võimetesse ja potentsiaali, kus pikemaajalistes projektides on esikohal laste ideed ja need seotakse õpetajate poolt oskuslikult kõikide valdkondade teemadega. Pedagoogid on arengu suunajad ning arengut toetava õpi- ja mängukeskkonna loojad.

 

Õppe- ja kasvatustegevuste planeerimine ja kavandamine

Lasteaed rakendab projektõppe meetodit ja kavandab oma tegevusi lapsest lähtuvalt. Iga õpetaja kavandab koostöös lastega (laste ideed) õppe- ja kasvatustegevuse ning koostab õppeja kasvatustegevuse kava rühmale, kus ta on õpetajaks. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust, lapse huve ning aktiivsust ja loovust. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.

Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted on:

  • lapse ideede ja huvidega arvestamine;
  • lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
  • luua võimalusi õppetegevusi läbi viia paaris või väiksemates gruppides;
  • lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
  • lapse loovuse toetamine;
  • mängu ja tegutsemise kaudu õppimine;
  • lapse arengut ja sotsialiseerimist soodustava keskkonna loomine;
  • eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.