Rühma telefon: 5553 4312

Tibu rühma õpetajad on Silja Valk ja Marju Tammets ning õpetaja abi Eva-Marie Allingu asendaja Esta Luuka


  TEATED

 

Tibude askeldused aprillis

Aprill, aprill ninal prill!

Öeldakse, et aprillikuu on naljakuu ning meie tegime ka sel kuul veidi nalja. Proovisime, kuidas on olla vuntsidega. Päris naljaks tunne oli. Nalja ja naeru jätkus meile kauemakski.

Kuna ilmad muutusid aina ilusamaks, siis märkasime aia taga õitsemas erinevaid kevadlilli. Otsustamise neid ise ka otsima minna. Meisterdasime rühmas endale pildiraamid ning seekord pildistasime kevadlilli läbi raami. Päris põnev oli lilli vaadelda läbi pildiraami.

Mängisime üheskoos ka erinevaid õppemänge. Kui märkasime, et kaaslane vajab mängus abistamist, siis asusime talle ka appi. Õppida on ju tore kui teadmisi saab mänguliselt omandada.

Aprillis tähistasime ka sünnipäevi ning mõnele sünnipäevalapsele sai isegi koju helistatud. Küll oli tore kuulda, kuidas sünnipäevalapsed õnnitlustele reageerisid.

Arutlesime üheskoos, et kas on midagi sellist, mida võiksime veel järgi proovida? Otsustasime proovida nõude pesemist. Nõude pesemine oli päris põnev ning vahel tulid sõbrad ka appi, sest üheskoos saab ju kiiremini.

Toredat kevadet kõigile!

Tibud

 

Aprilli metsamatkad

„Tere, Kevad!" projekt täitis kogu aprillikuu ja jätkub veel maikuuski.

Sättisime projekti liikide pildid rühmaseinale laste silma alla, et lapsed nendega eelnevalt tutvuksid.  Metsa minnes võtsime kaardid kaasa ja võrdlesime leitut pildiga. Otsimine on lastele alati huvipakkuv tegevus. Eriti usinad on lapsed siis, kui teavad, keda või mida otsida. Kuna liigid olid lastele suures osas tundmatud, tuli õpetajal endal silmad-kõrvad lahti hoida, aga kord juba nähtud ja kuuldud liike hakkasid lapsed edaspidi ise märkama.

Andsime lastele kasutada ka väiksema peegelkaamera. Esialgu oldi ebakindlad, kuid kogemuste kasvades muututi julgemaks, asuti üksteist kaamera käsitsemisel abistama ja hakati kaameraga tööd nautima. Varieerisime pildistamisülesandeid: kord olid selleks lapse poolt valitud värvid, teinekord kõik õitsejad või siis putukad. Hiljem rühmas pilte üle vaadates mäletati selgelt, kes millise pildi autor oli.

Rühma kõige entusiastlikum loodushuviline Sverre peab täpset arvestust, mis leitud ja mis veel leidmata. Ta loodab, et näeme lõpuks kõiki kolmkümmend kuute liiki. Projekti kodulehelt nähtub, et oleme oma rühmaga teiste lasteaedade võrdluses ühed parimad liikide leidjad.

Maikuus loodame kuulda kägu, näha õitsemas toomingat, kullerkuppu, maikellukest ja varsakapja, lindudest suitsu- ja räästapääsukest ning linavästrikut.

Maikuu on ka rattasõitude päralt. Harjutame sõitmist õuealal, kulgeme Harku metsa radadel ja avastame metsas veidi kaugemaid kante.

 

Tibude märts

Plirts, plärts ja käes oligi märts. Seekord sadas nii lund, lörtsi kui vihma, aga paistis ka päikest. Iga ilmaga kippusime me õue ja tundsime rõõmu märja liivaga mängimisest.

Lõpetasime projekti "Aafrika, kuuma päikese maa". Uurisime lastega gloobust ja kaarti ning saime teada, kus asub Aafrika. MTÜ Mondo pildimaterjalidega tutvudes saime teada, kuidas inimesed Aafrikas elavad ja millised loomad seal on. Projekt lõppes meil Aafrika peoga, kus kuulasime rütmikat muusikat ja tantsisime varem selgeksõpitud tantsu. See tuli meil päris hästi välja ja lõbus oli lustida.

Lõpuks saabus ka kevad! Ühinesime projektiga "Tere, Kevad". Koos õpetaja Riinaga tutvusime projektis olevate liikidega ja otsisime neid üheskoos looduses. 

Lisaks kõigele jõudsid lapsed õppida veel luuletusi ja neid ka luulepäeval esitada.

Eriti tubli oli Robin Markus, kes lisaks luuletuse lugemisele videos, esitas Harku Valla lauluvõistlusele laulu "Eesti on mu kodumaa". Kahjuks jääb piirangute tõttu füüsiline võistlus ära, aga laul sai lindistatud ja võistlema saadetud. Hoiame talle kõik kõvasti pöialt!

Matemaatikas harjutasime numbrite kirjutamist, liitmist ja lahutamist. Kordasime õpitud häälikuid ja harjutasime jutustamist piltide järgi.

Kahjuks on meil lasteaias hetkel lapsi vähe, kuid ikka kaunistavad meie seinu vahvad kunstitööd ning seoses kevade saabumisaega tegelesime ka külvitööga.

 Jääme ootama ja vaatama, mida põnevat aprill meile toob.

Ilusat kevade algust kõigile!

 

Märtsi metsamatkad

 

Nagu eelmiselgi kevadel, alustasime märtsis projektiga "Tere, kevad!". Eelmisel aastal said koroonast tingitud olukorra tõttu sellest osa vaid üksikud lapsed.
Esimesed kevadet kuulutavad looma- ja taimeliigid on looduses hästi märgatavad. Pika ja üksluise talveperioodi järel on nende otsimine ja leidmine elevust tekitav. Esialgu polnudki midagi peale üksikute lumikellukesepuhmaste.

Uurisime ja puurisime sarapuu urbasid, otsisime lumistest kraavidest punaseid karikseeni ja kuulatasime, ehk laulab mõni kevadekuulutaja - aga ei midagi. Alles märtsi kolmandal nädalal hakkas vaikselt kevadet näha olema. Oja mäsles ja vahutas, kask jooksis mahla, päike oli mõnusalt soe ja aedades oli märgata esimesi värvilisi krookuseid.
Jätkame oma avastusretki aprillis ja siis pöörame erilist tähelepanu meie metsa kahepaiksetele ja roomajatele.

 

Tibude tegemised veebruaris

Oi me saime rõõmu tunda rohkest lumest, mis sel aastal maha sadas. Iga päev käisime õues nii kelgutamas kui ka suusatamas.

Veebruaris katsetasime mõningaid digivahendeid. Panime oma värvitud pildid elama ning proovisime fotoaparaadiga pildistamist. Digivahendid on vahvad ning meile meeldib neid kasutada.

Tähistasime õues vastalapäeva, kus saime läbida erinevaid tegevuspunkte. Igas punktis pidime väikese ülesande täitma ning lõuna ajal sõime hernesuppi ja vastlakuklit. Küll see lõunatoit maitses hästi!

Rühmas tähistasime sõbrapäeva ning sel päeval kandsime punaseid riideid. Sõbrapeäva puhul meisterdasime endal ühe suure südame ning küpsetasime muffineid. Need isetehtud muffinid kadusid kähku suhu ja olid ülihead.

Veebruris tähistasime veel Eesti Vabariigi sünnipäeva. Me tahtsime sel korral nii laulda kui tantsida. Harjutama hakkasime varakult ning saime teada, et ikka väga raske on tantsida ja laulda samal ajal. Aga selgeks me saime ning eks vist rahvariided aitasid ka veidi kaasa. Eesti sünnipäeva tähistasime rühmas, kus valisime laste seast presidendi ja presidendi härra. Kutsusime külalise. Vahva pidu oli, kus sai tantsida ning ei puudunud ka suupisted laualt.

Alustust tegime oma uue projektiga - Aafrika, Aafrika. Olme juba teada saanud, mis loomad seal elavad ja millised näevad välja sealsed elanikud ning tegime tutvust ka riigi sümboolikaga. Harjutame veel ikka aafriklaste tantsu ja kui selgeks saame, näitame teistele ka.

Toredat kevadeootust soovides

Väikesed ja suured Tibud

 

Veebruari metsamatkad

Eestis tähistatakse 11. veebruaril Euroopa 112 päeva. Päeva eesmärk on tõsta teadlikkust sellest, et Euroopas on üks number 112, millele helistades saab vajadusel kutsuda nii kiirabi, päästjaid kui ka politsei. Võtsime meiegi lastega asja kätte ja tegime selgeks, mis on matkal kaasas olevas esmaabikotis, millal neid vahendeid kasutada ja kas üldse? Kui ettevaatlik olla ja ohutusreeglitest kinni pidada, polegi matkadel esmaabikotti kuigi tihti vaja avada.

Teisel matkakorral oli õue saabunud tõsine pakane. Ladusin loodusõppeklassi seintele, laudadele ja vaibale välja kõik õppemängud- ja vahendid ning tegelesime lastega õpitu kordamisega.

Sama lugu kordus kolmandal korral. Siis sai üle õpitud kõik puuliigid. Ega need lehed ja viljad enam kuigi tuttavad ette ei tulnud, talve on juba mitu kuud olnud ka. Metsa mineku asemel tegelesime õues kelgutamise ja sütel tokisaia küpsetamisega. Natuke sai puid ka korratud, sest lõkke süütamiseks vajasime kuivi peenikesi oksi kuuskedelt ja kuiva koort kaselt.

Märtsis jätkame eelmisel aastal pooleli jäänud projektiga „Tere, Kevad!" ning õpime käituma looduses äraeksimise korral.

 

Tibu rühma jaanuar

Jaanuar algas mõnusa lumesajuga, mis pakkus lastele suurt rõõmu ja lusti. Kuu alguses toimus lasteaia ühine talvematk, mida kõik väga nautisid. Kuna lund on ikka päris rohkelt ja ilmad on nii mõnusad, siis oleme veetnud palju aega õues. Meie mägi pakub suurepärast võimalust kelgutamiseks ja niisama hullamiseks.  Oleme tihti õues ka õhtuti. Õues olles on meie ümber nii puhas ja valge, et elame nagu lumisel võlumaal. Lapsed harjutasid ka õues suusatamist ja see tuli neil päris hästi välja! 

Õpime endiselt hoolsalt tähti ja häälikuid. Täidame töövihikuid ja harjutame kirjutamist. Matemaatikas õppisime liitmist, lahutamist ning loendamist. Laste lemmiktegevuseks on aga kunst. Maalisime talviseid puid, millel okstel istusid tihased ja leevikesed ning meisterdasime 3D lumememmesid.

Lugemisprojektis lugesime raamatut "Lugu hiirest, kellel polnud kelku". Raamat oli väga huvitav ja lastele meeldis. Lisaks kõigele sellele meisterdasime kilpkonnale lapitekki. Esimene kuu uuest aastast möödus imeruttu ja oleme ootuses, et saaks lumise talve nautimist jätkata ka veebruaris!

 

 

Jaanuari metsamatkad

Jaanuarikuus õppisime märkama lumele tekkinud jäljeradasid. Alustuseks tegime loodusõppeklassis tutvust metsloomade jälgedega. Jäljetrükk oli hea võimalus nende suurusvahekordi ja välimust võrrelda.  Seejärel jätkasime õues jäljebingo mängimisega. Mängulehel oli nii loomi, linde, masinaid kui ka talispordivahendeid. Värskel lumel olid hiljutised tegevused hästi näha seetõttu leiti ühisel jõul ja nõul pea kõik piltidel kujutatud tegelaste jäljeread.

Valmistasime üheskoos lumepallidest lumelaterna ning uurisime tibatillukesi lumehelbeid luubiga. Lumehelveste kuusnurkne kuju jäi lastele hästi meelde ning suuri ja täiusliku kujuga helbeid esitleti meile veel järgmistelgi metsaretkedel.

Jaanuaris algab lasteaia õuel lindude toitmine. Uurisime pintsette kasutades lindude toidusegudes olevaid seemneid ja vaatasime, mis toimub talilinnukaameras. Õpetaja Marju pani pergolasse rippuma lindude toidumaja. Meie kordasime üle lasteaia ümbruses esinevad talilinnud. Lapsed teavad juba enamasti öelda, et näe, seal on musträstas, seal tihane või vares. Mõned tublimad tunnevad ära ka pasknääri ja puukoristaja.

Seejärel oli järg puude käes. Kuidas me talvistel puudel vahet teeme? Ikka nii, et võtame appi võrdlemis- ja märkamisoskuse. Loodusõppeklassi toodud oksad võivad olla esmapilgul ühetaolised, kuid lähemal vaatlusel selgub, et erinevusi on rohkesti. Hobukastani suured ja kleepuvate soomustega, pihlaka piklikud ja heledakarvased või saarepuu sitikmustad pungad on ju igaüks oma nägu. Õues kinnistame õpitut juba tuttavate puude juures oma teadmisi proovile pannes. Kas matkaväraval oleva vahtra pungad on samuti punakaslillad ja veidi kandilised, kas tammepuu võrsetipud meenutavad käppasid? Jah, nii see on!

Metsast kaasa võetud raagus oksad ootavad pungade puhkemist.

Veebruaris tutvume lähemalt esmaabikoti sisuga, kordame veel kord üle looduses liikumise reeglid ja jääohutuse ning õpime tundma kuivade kuuseokste ja kasekoore olulisust lõkke süütamisel. Meil on nimelt plaanis tokisaiu küpsetada.

 

Detsembri metsamatkad

Detsembri esimesel nädalal tegime tiiru talveund ja taliuinakut tegevate metsloomade talvituskohtades. Nüüd peaks osalenutel selge olema, kus meeldib talvel olla karudel, siilidel, mäkradel ja madudel. Mägrauru juures said lapsed lähedalt tuttavaks urupiirkonda seirava  rajakaameraga. Kaamera salvestistelt nähtus, et mägrad viimastel päevadel väljas ei olnud käinud – seega oli ka neil alanud taliuinaku aeg.

Detsembri keskpaigas, enne jõulupidu, võtsime metsa kaasa tavapärasest rohkem kraami. Seekord siis grilli ja toidutegemise vahendid. Kätte olid jõudmas aasta kõige lühemad päevad ja seetõttu rääkisin lastele pööripäevast ning vanast tavast seda tuletegemisega tähistada. Leidsime tihedas kuusikus piisavalt materjali tule tegemiseks ning valmistasime tehtud tulel marjateed  ja searasvaga leiba. Searasva kodudes üldjuhul enam ei kasutata ja esialgu tundus see lastele vastumeelne. Leib aga maitses suurepäraselt ja kadus kiirelt.

Jaanuaris vaatame, mida meile ilm toob. Kui on lund, siis õpime tundma looma- ja linnujälgi; külmadega paneme üles lindude söögimajad ning tutvume neisse pandava toiduga. Õpime tundma erinevate puuliikide raagus oksi ja osaleme lasteaia ühisel talvematkal.

 

Tibud detsembris

Ja ongi märkamatult saabunud aasta viimane kuu.

Detsembrikuu möödus meie rühmas väga kiirelt. Harjutasime ju usinalt jõulupeoks, et jõuluvanale esitatavad laulud ja luuletused ilusasti selgeks saaks.

Meie korraldasime oma jõulupeo õues. Kahjuks ilm ei teinud seekord meiega koostööd ning lume asemel sadas vihma. Aga tühja sellest vihmast, kui seljas on õiged riided ei loe see, milline ilm õues on. Pidu oli tore ning lapsed nautisid kontserti.

Aitäh teile, kes te kontserdile tulite ning suured tänud ka maitsva üllatuse eest!

Uued tegemised uuel aastal!

 

Tibu rühma november

November algas hingedepäevaga. Hommikuringis süütasime küünla ja mõtlesime vaikselt kadunud hingedele.

Mardipäevaks meisterdasime lastega mardimaske. Lisaks arutlesime üheskoos, mis vahe on mardipäeval ja halloweenil.

Üheksandal novembril tähistasime isadepäeva ühise orienteerumisega õues. Päeval küpsetasid lapsed viineripirukaid, mida isad ka õhtul proovida said. Veel filmisime muusikatunnis isadepäevaks 3 laulu ja postitasime selle tervituse Facebookis.

Nagu ikka külastasime me ka raamatukogu. Taaskord said lapsed avastada uusi raamatuid ja kuulata lugusid raamatukogu Lembilt.

Novembris jõudis lõpule ka meie projekt "Putukad ja mutukad". Selle tulemuseks valmis tore putukate hotell.

Alustasime uue projektiga - raamatuprojektiga. Esimene põnev raamat oli P. Jaaksi "Emma draakon". 

Keskkonnanädala raames meisterdas iga laps endale vahva draakoni.

Kõigi nende toredate tegemiste juures õpime nagu ikka tähti ja numbreid ning liitmist ja häälimist.

November lõppes esimese advendiküünla süütamisega rühmas. Jäänud veel kolm adventi ja kaugel pole enam ka jõuluvana!

 

Toredat jõulukuud kõigile!

Tibud

 

Novembri loodusmatkad

Novembris, kui valitses hingedeaeg, oli meie matkapäevade teemadeks kohalik ajalugu, elu ringkäik ja ürgsed taimed. Ajaloo kirjeldamiseks vaatasime fotodelt meie lasteaia õueala muutusi ning nagu Tanel tabavalt ütles, on nemad juba nii vanad, et mäletavad, kuidas oli enne.  Tõesti, kolme aastaga on õuealal palju muutunud.

Lisaks kolasime metsas ja pargis läbi veel palju vanemaid mälestusväärseid kohti. Eriti äge oli laste meelest joosta piki rabaserva kulgevates II maailmasõja aegsetes kaevikutes. Kuid ka mõisaproua hobuse hauaküngas tekitas rohkelt küsimusi.

Õppisime märkama sammalde ja samblike eripalgelist välimust, proovisime kuidas maitseb samblikutee (tegime nii lahja, et kes proovisid, tahtsid juurde) ja õppisime nimetama viite erinevat liiki samblaid ja samblikke. Turbasammal kui äge, vees kasvav taim, sai tookord laste lemmikuks.

Elu ringkäigust sai parima ülevaate puude näitel. Õppisime märkama päris tillukesi puid ja ka vanu, haigeid ja surnud puid. Puude seemnekandjad (tammetõrud, hobukastani munad, vahtraninad, pähklid, kuuse- ja männikäbid) on lastel enamasti teada. Rääkisime ka sellest, et seeme on elus ja sellest võib kasvada uus puu. Sujuvalt sobitus elu ringkäigu teemaga ka putukate-mutukate otsimine, sest talvituvaid tegelasi leidsime just eelkõige surnud või kõdunevast puidust.

 

Detsembris vaatame, kuidas tulevad külma ja pimeda aastaajaga toime metsaloomad, alustame lindude toitmisega ja teeme lõkketoitu.

 

Oktoobri loodusmatkad

Kuu alguses oli lindude rändeparvesid veel palju näha ja seetõttu kordasime üle nende rände põhjused ning tuletasime meelde olulisemate rändlindude liiginimed.

Metsas õppisime kasutama binoklit ning selle abil eemalasetsevaid linnupilte vaatlema. Ei olnud üldse lihtne, mõni sai hakkama ja teine pidi ikka puu juurde kõndima, et näha. Ja palju huvitavam oli vaadata binoklisse valest otsast.

Seoses putukahotelli ehitamisega kogusime metsast paar kotitäit puukoort ja samblikku ning vaatasime ühtlasi, kus putukad eelistavad elada. Putukate arengustaadiumidega tutvudes otsustasime, et putukahotell pole mitte hotell, vaid pigem nende sünnitusmaja ja talvekorter. Majakese valmimine võtab meil veel veidi aega, sest iga ehitamine peab olema läbi mõeldud ja sobivate materjalide leidmine võtab aega.

Robootikanädalal võtsime lasteaiast kaasa tahvelarvutid ja suundusime mõisapargi taha rohumaadele gps-kunsti tegema. Ühistööna valmis Tibu rühmaga sobiv kukeke. Kõik soovijad said kordamööda tahvelarvutiga „joont" vedada ja ära arvata, millist kehaosa me tegema hakkame. Teatavasti on kukel nii lott kui hari. Need olid küll lastele täitsa tundmatud sõnad Loti kohta öeldi habe ja harja kohta tutt. Nii et natuke nalja sai ka.

Novembris vaatame üle Harku asula ajaloolised paigad; keedame samblametsas samblikuteed; otsime metsast tigude, vihmausside ja ämblike elukohti ning teeme lõplikult valmis putukatele mõeldud majakese. Kindlasti jätkame ka erinevat liiki taimede õppimist, sest lastele individuaalne õppimine meeldib ja liiginimede tundmine on oluliselt paranenud.

 

Oktoober Tibu rühmas

Jällegi on üks sügisene kuu möödunud. Püüame lühidalt kirja panna oma tegemised.

Oktoobris toimus lemmikloomapäev, kus lapsed tutvustasid üksteisele oma lemmikuid. Kes looma tuua ei saanud, näitas seda meile pildi pealt või lihtsalt rääkis temast. Saime teada, et ühel lapsel on kodus isegi papagoi olemas.

Leivapäeva tähistasime õunakoogi küpsetamisega. Leidsime Google abil endale sobiva retsepti ja küpsetamine võis alata. Me saime proovida õunte tükeldamist, taigna segamist ja rullimist. Pärast ahjus küpsemist ja jahtumist sõime koogi kõik ise ära ka. Väga maitsev oli!

Robootika nädala raames tegime tutvust põrandarobotiga Bee-Bot. Liigutamiseks pidime robotile ise käsklusi sisestama. Vahva oli see, et me õppisime ise ja õpetasime ka üksteisele. Kristofer tutvustas meile oma roboteid. Üks suuremat sorti robot oskas ringi kõndida ning tahtis meiega vägagi tutvust teha ning väiksemad tegelased sõitsid ette antud rajal. Põnev päev oli.

Oktoobrist tegime algust projektõppega „Putukad mutukad". Teema sai valitud seetõttu, et meie lapsed igapäevaselt uurivad igasugu putukaid ja nad on nende askeldamise jälgimisest väga põnevil. Oleme juba teada saanud, mida need tegelased söövad ja kuidas liiguvad. Tegime algust ka putukahotelli ehitamisega, mille käigus said lapsed proovida erinevaid tööriistu.

Tibu rühm soovib kõigile toredat sügise jätkumist!

 

 

September Tibu rühmas

Uus õppeaasta algas rõõmsa tähistamisega õues. Meile esinesid Pääsukese rühma lapsed, kellega koos sai lauldud ja tantsitud. Laste rõõmuks jagas uus poiss Kaarel (Krista mängitud roll) kõigile meile jäätist ja saimegi suukesed magusaks.

Õppetegevused algasid meil 15. septembrist ning enne seda veetsime väga palju aega õues.

Külastasime ka Alasniidu lasteaeda ja osalesime nende korraldatud õueseiklusel. Väga tore hommikupoolik oli!

Köögi – ja söögitoimetustest ei tulnud samuti puudust. Kuu jooksul tegime koos lastega õuna- ja porgandimahla, riivisime peeti salatiks ning harjutasime tomati ja kurgi tükeldamist.

Veel toimus septembris lasteaia sügisene metsamatk. Riina eestvedamisel võttis meie rühm ette rabamatka. Oli see vast põnev retk! Eriti  vedas meil sooja ja ilusa ilmaga. Lastele maitsesid väga metsas söödud pannkoogid, mis olid kaetud ise korjatud mustikatest valmistatud moosiga.

Igapäevaselt harjutame ikka liisusalme, täidame töölehti ja töövihikuid, häälime, loendame, voolime, maalime, kleebime, lõikame ja muidugi mängime.

Ilusat sügise algust kõigile ja loodame, et oktoober tuleb sama teguderohke! 

 

Septembri metsamatkad

Tibu rühma lapsed alustasid õuesõppega hoopistükkis Alasniidu lasteaias. Sealsel õueseiklusel suunatakse lapsi mänguliselt õppima. Iga tegevuse juurde kuulus alati ka mingit sorti liikumine, olgu see siis hüppamine, tantsimine või jooksmine. Aga metsa neil seal polnud.

Ja juba järgmisel nädalal, kui kõik lasteaia rühmad end metsamatkale asutasid, võttis Tibu rühm ette  rabaretke. Soe ilm ja kummikud mõjusid julgustavalt ja marjad: jõhvikad, mustikad, pohlad ning sinikad ootasid.

Rabarada viib läbi vana turbakaevanduse ala ja on parasjagu väljakutseid pakkuv mudaste, märgade ja improviseeritud sildade ületamise näol. Lapsed võtsid seda kui seiklusrada ja olid kuraasi täis. Aega jätkus ka jõhvikate korjamiseks ning seente märkamiseks. Viimaseks kahekümneks meetriks rabaraja lõpus saime ka kogemuse sellega, mis juhtub kui astuda rajalt kõrvale, helerohelisele turbasamblale. Kogemus näitas, et kummikud ja püksid saavad märjaks ja moraal ütles, et kõndida tuleb seal, kus teisedki. Esialgne ehmatus sai lõbusa lõpu sokkidest ja kummikutest vee eemaldamisega.

Matka keskpaika tähistas pannkoogisöömine. Moosi kookidele saime aga sealtsamast mändide alt mustikate ja pohlade näol.

Seeni on septembris keeruline mitte märgata, eriti kui nad on erkpunased või haisvad või muul viisil silmapaistvad. Väga sageli on lastel komme neid käigu pealt kaasa haarata adumata, et paljud neist on mürgised. Seenepäeva alguses rahustasin lapsi öeldes, et suuremale osale lastest seenetoidud ei maitsegi, aga seeni tunda võiksime siiski. Tegime loodusõppeklassis algust väikese voolimistööga ja õppisime valmistama nt kärbseseeni ja puravikke, kukeseeni ja riisikaid. Õues sai igaüks väikese noa ja võimaluse ise otsida ja korjata. Ämbrid hakkasid kiiresti täituma ja poole tunniga saime suure hunniku seeni. Sorteerimise tulemusena oli kõige rohkem puravikke, seejärel pilvikuid ja riisikaid. Seenepäeva lõpetuseks õppisime iga lapsega individuaalselt ära tundma ja nimetama viite liiki: kärbseseen, pilvik, puravik, riisikas ja kukeseen. 

Oktoobrikuus jälgime lindude rännet ning uurime lähemalt samblaid ja samblikke.