Rühmas töötavad õpetaja Ene-Ly, assistent Krista 


  TEATED       

Rühma telefon: 555 32 607

  • Pääsukeste 2019/2020 õa loodusretked
  • Meie rühma tegmistest saate osa Facebooki grupi vahendusel, millega liitumiseks küsige infot õpetaja Ene-Ly´lt.

Aprillikuu kodused toimetused ehk elu isolatsioonis

Aprill oli meil sel aastal siis vähe teistsugune. Lasteaias polnud kedagi, kuid kodus toimetati ikkagi usinasti ja siin saate väikese ülevaate teilegi. Näiteks on meie lapsed usinad meisterdajad - valmivad nii kevadest inspireeritud ruumilised teosed, igikestvad lillepeenrad kui ka eriti innovaatilsed aksessuaarid soengute tarvis.

Õpetajad jätkasid lasteaias toimetamist - korda sai kõik, mis vaja alustades kappidest ja mänguasjariiulitest, lõpetades tigude terraariumiga ning lisaks läksime ka kaasa kampaaniaga, mis kutsus üles isolatsioonis olevate laste rõõmustamiseks akendele kaisukaid panema. Pääsude aknad olid kaisukatest lookas ja ehk tõid nad ikka kellelegi rõõmu :)

Lihavõttepühade ajal korraldasime eriti ägeda virtualse näituse.

Lisaks rühmaõpetajatele igatsevad laste järele ilmselget ka teised õpetajad, seega saatsid muusika- ja liikumisõpetaja neile mõned vahvad laulud ja võimelmisülesanded, mida lapsed järgi teha saaksid.

Isolatsioon on nüüdseks juba päris kaua kestnud, kuid endiselt on lapsedvanemad loovad, nutikad ja tegusad ning suudavad ka ise vahvaid ülesandeid välja mõelda, et laste energiale rakendust leida. 

Märtsi toimetused rühmas

oli meil tähestik juba suuresti selge, jäänud olid mõned keerulisemad tähed veel. Lapsed tundsid suurt huvi „koolimängu" vastu ning meelsasti küsiti õpetajatelt õppimisülesandeid. Populaarseks muutus nii sõnade kirjutamine, kui näiteks erinevad häälimismängud tahvelarvutis.

Tähetarkade projektiga oli meil lõpp juba silme ees ja vaikselt sai arutatud uue projekti teemasid, mis lastele huvi võiks pakkuda ning siis tulid haigused – kõigepealt impetiigo, siis noro ja lõpuks veel covid-19 ka. Oi kuis me koristasime ja kuis käsi pesime, laulsime ja muudkui pesime, kuid lõpuks jäin ma ikkagi üksi.

Suuremal või vähemal määral saime me kõik neist puudutatud ja kes teab, kaua see olukord meil nüüd nii kestab. Õnneks on kodus hea olla ja igavuse peletamiseks saadan teile pidevalt erinevaid tegevusideesid, millega nii meelt lahutada kui ka tarkust koguda.  Aitäh, et olete oma kodustest toimetamisest meiega pilte jaganud :)

Väga tore on näha, et laste kokkamiskirg ka kodus rakendust saab :)

Märtsi loodusmatkad

Märtsi eesmärk oli lastele tutvustada "Otsi Otti" programmi.

Programmi autoriks on Rootsis elav väliseestlane Harry Sepp, kes on koostanud skautidele materjali looduses ellujäämisoskuste õpetamiseks.

Näiteks, mida teha, kui keegi peaks metsas ära eksima. Kuidas sellisel juhul käituda ja millele tähelepanu pöörata? Kallista puud, ole nähtav ja hoia soojust – neid kolme põhilist asja peaksid lapsed eksimise korral teadma ja sellele vastavalt käituma. Selle programmi järgi on Eesti lasteaialapsed juba aastaid ellujäämiskoolitust läbinud ja nii on see olnud ka Harku lasteaias.

Alustasime lihtsamast otsast. Rääkisime eksimisest rahvarikastes kohtades, abi otsimise võimalustest ja hädaabinumbist. Lapsed kirjeldasid enda eksimise kogemusi ja tundeid. Arutasime, millistest teadmistest ja oskustest võiks sellisel juhul kasu olla. Näiteks võiks iga laps teada, kus ta elab ja väga hea oleks, kui selge on ema või isa telefoninumber. Kindlasti ei peaks häbenema võõrastelt abi küsida.

Voolisime hädaabinubrit ja sedasime sammud üle pika aja taas lumisesse metsa. Mängisime lumetäpipeitust ja kutsusime telefoni teel enda juurde otsingusalga, keda juhatasid puudele tehtud lumetäpid.

Õppisime jääma eksinuna paigale ja valima selleks sobiva koha mõne puu juures, mis pakub varju nii tuule kui sademete eest. Ruttu sai selgeks, et kuusk on selleks puhuks parim. Et mitte paigal olles ja otsijaid oodates külmetada,  õppisime endast endast neile märke maha jätma. Katsetasime, millistest puuokstest tehtud ohumärgid jäävad teerajal parimal moel silma ja kuidas puhuda vilet nii, et seda kaugele kuulda oleks.

Eriolukorra saabudes jäid meie matkad pooleli. Ehitamata jäi onn ja küpsetamata lõkketoit. Jõuame sellega tegeleda veel järgmine aasta, sest kooli minekuni saame ju veel aasta jooksul kokku. Seniks aga soovin teile kõgile kena kevadet!

Veebruari toimetused rühmas

Veebruaris jätkasime oma õppetegevustes Tähetarkade projektiga, millele lisandus süvendatud korras ka rohkesti kokkamisi. Näiteks küsisime ühel päeval lasteaia köögist õhtusöögiks vajalikud toorained endale ja peale usinat hakkimist, ettevaatlikku keetmist ja hoogsat segamist, saime nautida maailma kõige paremat makaronisalatit.

Ka tegelesime me mitmetel kordadel patareidega. Lapsed jätkasin ohtlike jäätmetena teadaolevate patareide toomist lasteaia kogumiskasti, kuid enne seda saime me alati neid loendada, kaaluda, märgistust uurida ning suurusi ja kujusid võrrelda. Heategu loodusele ja õpimoment samuti :)

Sõbrapäeval riietasime end punasesse ja lisaks tantsule ja trallile otsustasime ka üksteisele kaarte saata ja esimest korda ka küpsiseid küpsetada. Sattusime nii hoogu, et maitsvaid küpsiseid jagus nii meile kõigile kui ka emale-isale jagamiseks.

Talv oli meil sel aastal kehva võitu, kuid sellest me end takistada ei lasknud ja käisime õues iga ilmaga. Lapsed nautisid nii tuule, kui vihmaga õues tosserdamist ja ilma üle ei kurtnud neist keegi. Kui väike lumekirme üks päev maha tuli, siis sai ka kelgumägi vallutatud ja lumememmed ehitatud.

Vabariigi aastapäeva eel korraldasime lasteaias traditsiooniliseks saanud piduliku vastuvõtu, mille jaoks sai selgeks õpitud nii valss, kui kaera-jaan ja lisaks ka maitsvaid võileibu peolauale meisterdatud.

Kuu lõpus saime aga õnneks ikka äris talve ka korraks tunda ja selle käigus sai siis ka kogu lasteaiaperega ühisel talvematkal käidud ja vastlapäevgi peetud.

Veebruari loodusmatkad

Veebruaris võtsime ette sellised teemad, mis aitavad meid märtsis toimuval „Otsi Otti" programmil paremini hakkama saada.

Pakkisime lahti matkakotis oleva esmaabipauna ja tutvusime seal olevate vahenditega läbi erinevate esmaabi vajavate olukordade. Lasteaialapsed on küll väikesed, kuid ka nende teadlikkus esmaabist ja oskus anda kõige lihtsamat esmaabi on vajalik. Kõik, millega laps on ise kokku puutunud (ninaverejooks, kriimustuste ja muhkude ravimine) jääb talle hästi meelde. Eraldi oskusena tegime läbi ka olukorra, kus tuleb appi minna maas lebavale inimesele. Meil mängis seda rühmaõpetaja Ene-Ly ja laste mure oli korraks päris suur. Kuidas käituda, kui see inimene ei vasta? Harjutamine teeb enesekindlamaks ja Ene-Ly sai abi.

Juba sügisel, lehtede langemise aegu, õppisime tundma mõisteid raagus ja igihaljas. Ka nüüd oli tuppa toodud puuokste hulgas oli nii raagus kui haljaid oksi. Kuuse ja männi tuvastamine polnud keeruline, aga raagus okste hunnikust leida neli erinevat lehtpuuliiki oli keerulisem. Raagus okstel olevad pungad, okste värv ja jäikus on siiski niivõrd erinevad, et nende järgi saab üsna hõlpsasti puuliike eristada.

Veebruari kolmas esmaspäev võttis meid vastu juba harjumuspärase tormiilmaga. Hommikul ei andnud miski märku sellest, et saaksime metsa minna. Otsisime kapinurgast välja legokomplektid ja asusime klotse süstematiseerima ja juhendi järgi ehitama.

Siis aga jäi vihm järele ja Mõisajärve ringiks oli just parasjagu aega.  Torm polnudki kuigi palju kahju tekitanud. Tundub et kõik haiged, kuivanud ja vanad puud on juba eelmiste tormituultega ümber kukkunud. Metsaalune oli täis lumikellukesi, linnud laulsid, põõsastel pungad rohetasid ja kahel pool rada vahutasid tulvaveed  .

Märtsis, nagu eelpool mainitud, õpime eksimise korral hakkama saama ja arukalt käituma ehk vaatame üle „Otsi Otti" tegevused.

 

Jaanuari loodusmatkad

Jaanuarikuu  jooksul vaatasime üle nii linnud, loomad kui ka puud. Igaühte oma nurga alt.

Järjestasime suuruse alusel erinevaid linnutoiduks sobivaid seemneid ja matkisime nende sorteerimisel pintsette kasutades linnunokka. Meie õuealal on üleval ka lindude toidumajad, kuid linde on vähe ja enamasti on need ikka rasvatihased.

Õppisime erinevaid jalatüüpe nagu nt käpp, sõrg ja kabi ja ühtlasi ka nende voolimist. Tavaliselt oleme seejärel metsaradadel jäljekütte mänginud, kuid lumetu maapind ei reetnud meile peale koerte käpajälgede poristel teelõikudel ühegi teise loomaliigi tegutsemist.

Puude nädalal tegime katset okaspuukäbidega. Käbidel on omadus end niiskes keskkonnas seemnete kaitsmiseks sulgeda. Pistsime käbid veekaussi ja juba nelja tunni pärast olid nii männi- kui kuusekäbid oma soomused tihedalt sulgenud. Seda, et käbide seemnetel on lendtiivad ja nende lennule aitab kaasa tuul, olime kogenud juba lindude nädalal seemneid uurides.

Tegime ka ühe mõtlemapaneva retke läbi vanglataguse metsa. Sealsed prügihunnikud ja mahajäetud nõukaaegsed aiamaalapid on üpris kurb pilt. Jõudnuna tuttavatele metsaradadele liivamägedes nentisid kõik lapsed, et eelistavad käia puhtas metsas.

Taimeliikide õppimine enne tuppa minekut on muutunud laste hulgas juba väikeseks kes-suudab kiiremini-meelde-jätta võistluseks. Laste mälu on oluliselt paranenud ja et liikidel on ka tihtipeale  huvitavad ning kohati naljakadki nimed (RAUD-rohi, KERA-hein, KA-da-KAS), siis on õppimine natuke lõbus ka. Laseme lastel endil metsast erinevaid liike otsida, et oleks vaheldust tavapäraselt õpitavale.

Veebruaris vaatame üle matkakotis oleva esmaabipauna, õpime tundma seal olevaid asju ja nende otstarvet. Õpime andma esmaabi lastele jõukohaste tegevustega.

Õpime ka talvistel puuvõrsetel vahet tegema ning meile tuttavaid puuliike võrsete järgi eristama.

Uurime, kuidas on võimalik loomadel ja lindudel talvistes oludes end soojas hoida.

 

Jaanuari tegevused

Jaanuaris tegime algust tähetarkade projektiga, mille raames me kirjutame tähti, joonistame tähti, voolime tähti, häälime tähti, loendame tähti ja võimleme tähti. Kindlasti teeme nende tähtedega midagi veel, mille peale me hetkel ise veel ei tulegi :) Kuna tähestikus on tähti palju, siis tõenäoiselt jagub meil tegevust nii mitmekski kuuks.

Jaanuarikuu isetegemised piirdusid enamasti kokandulike õppetundidega – tegime õpetajate lapsepõlvest pärinevat keefiri ja moosi jooki ning eesti rahvustoiduna küllaltki vähetuntud, aga siiski väga maitsvaid kamapalle. Lisaks ka tervislikke võileibu endale hommikusöögiks.

Käisime külas Alasniidu lasteaias ja saime osa sealsest töötubade päevast. Pilte sellest üritusest võite te näha siit.

Kordasme taaskord üle prügi sorteerimise põhimõtted nng uurisime lähemalt pakendite teemat – materjalid, tähised ja liigitus. Teemaks tuli ka ohtike jäätmetena patareid ning käivitasime kampaania tühjade patareide lasteaia kogumiskasti toomiseks. Aitäh kõigile, kes selle kampaaniaga kaasa tulid.

Detsembri loodusmatkad

Lumisena alanud detsembrikuu juhatas sisse jõuluaja alguse. Rahvasuu räägib, et vanade pärnade sees elavad haldjad ja päkapikud. Sosistasime meiegi tiigi kaldal kasvavasse vanasse pärnapuusse oma jõulusoovid ja liikusime sealt edasi avastama igihaljaid metsataimi.

Mõistet igihaljas oleme „Oh kuusepuu" laulus küll laulnud, kuid seda selle tähendust lapsed enamasti ei tea. Veendusime oma silmaga, et metsas on taimi, mis oma rohelust aasta läbi hoiavad. Raagus on aga need taimed, mis kuivamise vältimiseks oma lehed langetavad. Õppisime uute liikidena kadaka ja kanarbiku. 

Tavaliselt alustame detsembris lindude lisatoitmist. Seetõttu oligi meil teemaks lindude-loomade lisatoitmine talvel. Miks ja millal seda vaja teha oleks? Sooja ja lumeta talve korral pole see sugugi vajalik. Siiski on linde huvitav aknast jälgida ja seetõttu me neid ka toitma asume, aga seekord alustame alles jaanuaris.

Jõulueelse metsaretke veetsime liivamägedes banaane grillides.

Kasutasime õpitud teadmisi ja otsisime metsa alt tule alustuseks kuivi kuuseoksi, ootasime, et leegid vaibuks ja süsi hõõguma hakkaks ning peale küpsetamise lõppu hoolitsesime selle eest, et söed saaks kustutatud ja laagrpaik selliseks nagu see meie saabudes oli. Lõkkebanaanid olid lastele uus maitseelamus. Rühm jagunes pooleks – oli lapsi kellele see meeldis ja neid, kes loobusid. Küll aga maitses hästi kuumuses pehmeks muutunud šokolaad.

Jaanuaris ootame ikka lund, sest uurimist vajavad hulk talvega seonduvaid põnevaid teemasid.

 

Pääsukeste detsember

Detsembrikuu alguses võtsime taaskord ette tee Tallinnasse, et minna Estonia teatrisse Punamütsikese etendust vaatama. Taas oli tore bussisõit, vimkasid täis etendus ning nagu traditsiooniks juba saanud, siis läks ka sel korral osadel lastel pika kodutee ajal silmad kinni. Etendus oli aga nii vahva, et veel enne, kui olime kõik end riidesse saanud ja teatrimajast väljunud, küsisid lapsed, et millist etendust me järgmine kord vaatama läheme :)

Sellel aastal otsustasime tavapärase jõulukohviku asemel hoopis midagi muud, uut ja huvitavamat teha. Nimelt kujundasime me saalist jõulumaa ja avasime sealt oredad töötoad, kus sai meisterdada, kaarte valmstada, piparkooke küpsetada ning õues, suure jõulukuuse juures ka jõulumemmega kohtuda. Tegevust jagus kõigile, nii emadele- isadele, õdedele-vendadele, kui lastele endile ning tore oli näha, et parim kingitus on tõesti kvaliteetaeg perega, ning koju polnud kellelgi kiiret. Aitäh teile, et meie ideega nii hästi kaasa tulite!

 

Kogu detsembrikuine õppetegevus oli meil rühmas üles ehitatud muinasjutu „12 kingitust jõuluvanale" peale ning teema lõpetuseks said ka lapsed jõulupeol Jõuluvana poolt kingitustega üle kuhjatud. Jõulupühad olid pikad ning võimaldasid kõigile asjaosalistele väljateenitud puhkuse, et uuel aastal uue hooga taas pihta hakata.

 

Pääsukeste november

Novembris saime tänu toredatele Hiirtele ja Tibudele lähemalt tutvust teha meie rahvakalendri tähtpäevadega ehk siis mardi- ja kadripäevaga. Saalis tutvustati meile mõlema tähtpäeva kombeid ja muidugi sai üheskoos nii lauldud, tantsitud, kui ka mõistatusi lahendatud.

Isadepäeva tähistamiseks aga seadsime sammud õhtupimeduses metsa, taskulambimatkale, kus soojendasime lõkketule kuumuses sõrmi, küpsetasime pannkooke, esinesime luuletusega ja muidugi ei saanud kohe kuidagi ilma liivamägedel hullamiseta.

Lasteaia sünnipäeva puhul on meie maja töötajatel kombeks ise kostüümid selga tõmmata ja oma lastele mõne vahva näidendiga esineda. Sel aastal tuli esitamisele „Mutionu pidu" ning tunnistan ausalt, et nii palju nalja pole ammu saanud. Lapsed naersid, kõhud kõveras ja meie samuti :)

Ühel päeval, kui meie nõudepesumasin töötamast lakkas ja lapsi mõnevõrra vähem lasteaias oli, mõtlesime, et annaks lastele võimaluse ise oma hommikusöögi nõud puhtaks pesta. Sel päeval ei pidanud me ütegi õppetegevusse kiirustama ning sellist suurepärast võimalust tuli ju ära kasutada. Esialgu suhtusid osa lapsi kerge skepsisega, kuid teiste eeskuju ja tungi nähes, otsustati ka proovida ja niimoodi meil lõpuks kõik nõud puhtaks saidki. Aega kulus selleks protseduuriks pisut üle 70 minuti :)

Novembrisse jäi ka meie ülemajaline toidujäätmete vähendamise nädal, mille võitjateks meie rühm ka lõpuks sai. See on lausa hämmastav, kuidas võistlusmoment imesid teeb ja kõik pudrukausid ja supipotid justkui võluväel tühjenesid.

Kõige viimasel novebrikuu päeval saime me aga Jõuluvanalt kirja. Jut, just – Jõuluvana kirjutas kirjad meile, mitte meie temale, nagu tavaliselt kombeks. Igal lapsel oma kiri ja igaühele eraldi ette loetud ka. Jõuluvana andis meile teada, et kuna kommitoojad päkapikud läksid kooli luurepäkapikkudeks õppima, siis ei saa nad kahjuks lasteaeda meile enam lõunaune järgselt kommi tuua. Kuna lapsed on ka meil õpihimulised ja teavad kui tähtis koolis käimine on, siis mõistsid nad päkapikke hästi ja kurvastamiseks põhjust ei näinud, sest öösiti päkakad ju koolis ei käi ja saavad premiat jagada ning pealegi ootab ju peagi ees kohtumine Jõuluvana endaga, kes lubas kõik kiitused ja preemiad ise välja jagada.

Novembri metsamatkad

Hingedepäeva aegu on matkarühmadega tavaks saanud rääkida enne meie aega juhtunust. Vaatasime fotosid Harku lasteaia õuealast selle rajamisest alates ning muuhulgas ka seda, kuidas Pääsukese rühma alles ehitama hakati. Lapsed olid hämmastunud, nähes õueala Pääsukese rühmahooneta ning piltidelt ei tuntud ära ka meie Kristat. Fantaseerisime, et ehk kunagi tulevikus vaatavad praeguse lasteaia fotosid uued lapsed ja imestavad, kui kuulevad aegadest, mil lapsed toodi kokku selleks ehitatud majja, kus nad oma päevi veetsid.

Talveune ja taliuinaku erinevus on uudis täiskasvanutelegi, rääkimata viieaastastest. Karu ja mägra taliuinak, mil loomad külge keeravad ja teinekord ka ringi liiguvad on midagi muud, kui nahkhiirte, siilide ja madude tardunud, liikumatus olekus talveuni. Meie metsas on päris suur mägralinnak, mille juurde sel päeval sammud seadsime. Mägralinnakus oli näha, et mägrad on suuremad kaevetööd lõpetanud ja nende tegevusjälgi polnud kuigipalju. Lahkusime vaikselt ja läheme neid uuesti uudistama kevadel.

Tillukesed putukad on toredad ja lapsed oskavad kamba peale tosinkonna liike välja mõelda. Kuid keda nimetatakse putukaks ja kuhu nad ennast talvel peidavad? Selgus, et kui putuka nimetus käib kaasas kolme jalapaariga ja putukad ei sünni meile tuttavate putukatena, vaid peavad läbi käima pika muutusterohke arengu. Kasutasime moondejärkuse õppimiseks ja järjestamiseks puidust puslet, kus kõik selgelt näha. Metsas peitsid end putukad väga kavalalt nii sambla ja puukoore vahel kui ka mulla sees. Lisaks putukatele pöörasime tähelepanu tigudele, sest nemad elavad üle talve tänu koja ette ehitatud lubjarikkale „uksele".

Novembri lõpunädalal saabus kauaoodatud külmalaine ja metsaskäigul ahhetasime kõikvõimalike jäävormide peale. Leidsime külmast tardunud lapsuliblikaid, veetilgad tiibadel; porisse hangunud „hundijälgi"; muti sugulase karihiire ja veel üht kui teist huvitavat.

Detsembris tutvume mõistetega igihaljas ja raagus, arutame lindude ja loomade lisatoitmise vajalikkust või mittevajalikkust ning teeme selgeks, mis juhtub, kui käes on pööripäev.

 

Pääsukesed oktoobris

Oktoobris tegelesime juba sügavamalt oma lemmikloomade projektiga, kus uurime kõikvõimalikku lemmikloomade ja nende eksisteerimise võimalikkuse kohat lasteaias. Lisaks on meil paralleelselt jooksev pisiprojekt, kus teeme tutvust muusikainstrumentidega ja nende tekitavate helidega.

Lisaks aga saime osa Terviseameti kampaaniast „Puhtad käed", kus kordasime üle hügieeni põhitõed ning saime ka UV valguse abil oma kätepesu tõhusust kontrollida.

Lemmikloomapäev haakus kenasti meie sügisese projektiga ning lisas mõnusat elevust meie sekka, kui lapsed said madagaskari hiidprussakat käes hoida, punakõrv ilukiplkonna sprintimist näha ning merisigade, hamstrite ja küülikutega lähemalt tutvuda.

Otoobrisse jääb ka iga-aastane leivapäev, kus saame lähemalt näha leiva teekonda põllult söögilauale. Mie enda Krista jahvatas viljateradest jahu, segas sellest koos teiste komponentidega valmis taigna, andis meile maitsta ise kodus küpsetatud erinevaid leibasid. Muidugi saime me ka suurest taignapallist osa endale ning otsustame neist kaneelisaiad valmis keerata :)

Ühel hetkel muutus aga meie lasteaed hoopis Laste Vabariigiks, kus lapsed ise endale meelepärased tegevuskeskused välja valida said. Sel korral olid kõik töötoad seotud taaskasutuse teemaga.

Kuu lõpus korraldasime vahva Halloweeni kostüümipeo, kus saime pisut kollitada ning trikitada ja muuhulgas ka mardi- ja kadripäeva kombeid Haloweeni omadega võrrelda. Otsustasime, et kostüümitralli on ju tore teha küll, kuid ukselt-uksele jooksma läheme me ikka mardi- ja kadripäeval.

 

Oktoobri metsamatkad

Vihmased ilmad soosisid sammalde ja samblike „õitselepuhkemist". Nende värvid tulid muu rohelise kadudes toredasti esile ja neid märgata oli lihtne. Kui esialgu tundus, et sammaldel ja samblikel on lihtne vahet teha ja ka nimetused olid lastel selged, siis peale metsas nähtut olid nimetused segi nagu puder ja kapsad. Rühma ukse taga hakkasime aga uuesti otsast peale ja lõpuks said metsast kaasa toodud sammal, samblik ning ka kase-, tamme- ja vahtraleht igaüks omale õige nime.

Inimkultuuri lahutamatu kaaslane prügi olli meie järgmise kokkusaamise teemaks. Väga hästi teadsid lapsed prügi sorteerimist rühmas. Samas ei osatud enamasti midagi konkreetset öelda oma kodu kohta - teati vaid, et prügikast on olemas. Mõni laps nimetas ka kompostikasti. Kust on pärit plast ja et plastid lagunevad aeglaselt, oli lastele uudiseks. Oldi üllatunud, kui nähti metsas prügihunnikuid. Imestati, et suured inimesed pole viitsinud seda prügi prügikasti viia.

Koolivaheaja nädalate traditsiooniks on kujunenud metsas elava tule peal söögitegemine. Seekord oli menüüs tokisai. Saia söömiseks oli vaja eelnevalt õige mitme ülesandega hakkama saada, aga tulemus oli seda väärt. Järgmine kokanduslik matk toimub juba detsembris.

Meie saiad valmisid sellise retsepti järgi:

300 g täisteranisujahu

300 g tavalist nisujahu

5 g kuivpärmi

50 g suhkrut

0,5 tl soola

2 klaasi leiget vett

Oktoobri lõpetasime looduse eluringi kirjeldamise ja toiduahelate koostamisega. Kordasime üle aastaajad ja uurisime, millist toitu vajavad seened, taimed, loomad, linnud. Sügiseses metsas toimuv lehtede langemine ja taimede närbumine on eluringi loomulik ning vajalik osa, mis on ühtlasi järgnevaks talveks valmistumisel oluline.

Aineringe ning toiduahelad sai lastele mõistetavaks teha lihtsa küsimusega: "Kes mida sööb?".  Kõik toiduahela osad on väga tähtsad ning vajalikud. Kui üks neist kaob, läheb tasakaal paigast - mõnda liiki saab liiga palju ja seetõttu on ohus ka teised toiduahela osad. 

Novembris:

  • uurime Harku ümbruse ajaloolisi paiku;
  • alustame paigalindude toitmist;
  • räägime loomade talveunest a taliuinakust ning putukate-mutukate omast samuti.

September Pääsukese rühmas

Septembrit alustasime tradistiooniliselt tarkusepäeva peoga, kus saime selgeks uueks õppeaastaks vajalikud virgutusvõimlemise harjutused ja uued tantsusammud, õppisime ära kooliks valmistuvate laste eestvedamisel mõned vahvad laulud ning tarkuseterad ja lõpetuseks pistsime pintslisse muljetavaldava koguse jäätiseid. Selleks, aga et suvi liiga järsult ei lõppeks, viivitasime õppetöö algusega poolde septembrisse välja ning sisustasime oma vaba aega hoopis toredamate ettevõtmistega.

Näiteks viisime me oma uhkelt kosunud aafrika hiidteod õue jalutama ning imetlesime, kui isukalt nad võilille lehtedega maiustasid – muideks, noormeeste korjatud raudrohi (lootuses, et teod veelgi tugevamaks kasvaksid), ei maitsenud tigudele millegipärast üldse.

Lisaks tegelesime usinalt mänguoskuse meenutamisega, et suvel ununenud koosmängu reeglid taas omandada ja üheskoos mõnusaid mänguhetki kogeda saaksime.

Septembrisse jäi ka maailmakoristuspäev, millest me oma lasteaiaga osa võtsime. Tänu meie rühma laste ja õpetajate panusele, on nüüd oluliselt nägusamad lasteaiast Paldiski mnt juurde suunduv kegliiklustee ja sealne bussipeatus samuti.

Kuna möödunud kevadel sai hoogsalt algust tehtud neljapäevaste kokkamistegevustega, siis jätkasime ka sügisel sellega ning valmistasime nii õunakooki, kui oma vitaminirohket mahla mille valmistasime oma kätega kasvatatud porganditest ja ise metsaveerelt ostetud õuntest. Ega ma ei pea vist siinkohal selgitama, et ütlus „Ise tehtud, hästi tehtud" oli lastel hetkega selge :)

 

Pääsukeste 2019/2020 õa metsamatkad

Sel aastal on Pääsukese rühma esmaspäevade hommikud loodusõppe päralt. Kahe järgneva lasteaia-aasta jooksul õpime Harku metsa igakülgselt tundma, looduses viibimist nautima ja loodust hoidma.

Peale hommikusööki, alates kell 9.00, teeme loodusõppeklassis sissejuhatuse selle päeva loodusteemasse ning kell 10.30 on rühm valmis õuesõppeks. Loodusõppeklassis toimetame korraga poole rühmaga, samal ajal on teine pool rühmas oma õpetaja käe all õppimas. 9.35 vahetame grupid.

Rühm viibib loodusmatka päevadel majast väljas igasuguse ilmaga. Erandiks on vaid lausvihm ja temperatuur alla -10°C. See tähendab, et esmaspäeviti (miks mitte ka iga päev) võiks lapsel lasteaias kaasas olla:

  • soe pesu;
  • kampsun, fliis või paksem dressipluus;
  • tuult ja väikest vihma pidav kapuutsiga jope ning püksid või kombekas;
  • müts (kogemus on näidanud, et paksud, fliisvoodriga mütsid panevad laste pead väga higistama, pigem on head meriinovillased ja õhemad materjalid, mille peale saab kapuutsi tõmmata);
  • k/s kindad (pigem labaku tüüpi, sest ilmad jahenevad kiiresti);
  • kummikud või saapad (sisse villane sokk kui jalanõul pole sooja voodrit).

Selline riietus sobib lume tulekuni väga hästi. Saame riideid kuivatada ja õhtul koju minev laps peaks saama seda teha kuivade riietega.

Septembrikuu jooksul jõudsime esmaspäevadel metsa kahel korral – tutvuma söödavate ja mürgiste metsamarjade ning seentega. Lapsed olid tähelepanelikud ja uudishimulikud. Usinalt otsiti mustikaid ja pohli ning soostuti proovima hapusid jõhvikaidki. Seenelistena oldi lausa niivõrd tähelepanelikud, et leitud seeneliikide hulk ulatus kuuekümneni. Viieaastased on agar vanusegrupp, kellega on rõõm koos toimetada.

 

Oktoobrikuus:

  • jälgime sügisesi muutusi metsas;
  • räägime ränd- ja paigalindudest ning õpime kasutama binoklit;
  • koristame matkaradadelt sinna suvega tekkinud prahi ja viime selle aleviku kogumispunktidesse;
  • tutvume sammalde ja samblikega.

 

Liikumisõpetaja Riina