Rühma õpetaja on  Annaliisa Vanus, assistent Marika Tömp ning õpetaja abi on Maire Sepp.

Rühma telefon: 555 32 484  

TEATED

 

 

 

Oravate märts

 

Teatrikuu oli Orava rühmas üsnagi tihe ja toimekas.

28. märtsil korraldas Alasniidu lasteaed teatrifestivali, kus lisaks meie lastele esinesid lapsed ka teistest Harku lasteaedadest. Juba eelmise kuu lõpus otsustasime, et õpime lastega ära ühe näidendi. Järgnes töömahukas teksti kohandamine, laulude otsimine ja rollide jaotamine. Lapsed said end proovile panna – kas ikka julgust jagub ja kas ikka tekst meeles on?

Etendust vaatas lisaks publikule ka žürii, kes andis lastele tagasisidet ja jagas autasu. Oravad said karika ,,Parimad kostüümid''. Suur – suur aitäh kõigile vanematele vahvate kostüümide eest. Oravate lavastust ,,Laulupidu'' saab näha emadepäeva peol.

Emakeelepäevale pühendatud luulehommiku avas õppealajuhataja Marika. Lapsed said teada, et emakeel ongi see keel, mille nad kõige enne selgeks saavad. Emakeele nädal kujunes huvitavaks  ja pakkus lastele palju võimalusi tegutsemiseks. Julged esinejad luulehommikul olid: Nora Adeele, Luiisa Marii, Saskia, Robert, Karl.

Karnevali hommikul kostis rühmas haukumist, nurrumist, mõminat ja veel hästi palju teisi loomade hääli. Sel hommikul polnudki ühtki last rühmaruumis. Isegi õpetajaid polnud sel hommikul leida. Nende asemel olid rühmas: koer, kass ja lehm.

Saalis tervitasid meid karnevali hommikul ahv ja põrsas. Kõik loomad osalesid kooslaulmises ja tantsuetteastes. Kõike ei jõuagi üles lugeda, sest rõõmu ja askeldusi jätkus terveks päevaks.  

                                                        

Märtsi neljas nädal oli munapühade nädal. Lapsed said teadmisi kevadpüha erinevatest nimetustest, nende tähendustest ja  kuidas nende kodus tähistatakse kevadpühi. Jälgisime lindude saabumist ja muutusi looduses.

Sellised siis olidki Oravate tähtsamad tegemised teatrikuul.

Ilusat kevadet soovides

Orava õpetajad

 

Märtsi metsamatkad

 

Märts on viimases rühmas lasteaia lõpusprindi alguskuu. Rühm osaleb kevade jooksul mitmetel majavälistel üritustel ja märtsis on selleks Alasniidu teatrifestival. Seetõttu tegeleti paaril loodusmatka päeval  näidendiga ja metsa me ei läinud.

Ülejäänud matkapäevadel võtsime ette eksimise teema „Otsi Otti". See oli lastel eelmisel õppeaastal programmis, mistõttu üht-teist oli ka meelde jäänud.

Vaatasime üle kolm reeglit: „Kallista puud!" (jää paigale, ära jookse sihitult ringi), „Ole kuuldav, ole nähtav!" (vilepeitus, puule erksavärviliste asjade riputamine) ja „Hoia sooja!" (riietumine, mõõdukas liikumine sooja saamiseks onni ehitades või ümbrusse ohumärke tehes). Teema algus sai ehk veidi tõsisem, sest juttu tuli ka eksimisest üleüldiselt ja sellest, miks on hea teada vanemate telefoninumbreid ja kodust aadressi, kuid metsas vilepeitust mängides või onni ehitades tundus eksimine lastele väga tore tegevus.

Aprillis keerleb kogu õppetegevus tervise ja kevade ümber. Vaatleme muutusi looduses ja kuu lõpus valmistume rattamatkadeks ehk vaatame üle rattasõidu ohutusse puutuva, seletame lahti mõiste parema käe reegel ja maikuu loodame matkata juba kaugemale ning ratastel.

 

Veebruar

 

Veebruar on kõige lühem kuu aastas. Ometi paistis ta kõigi ülejäänute kuude seast just väga oluliste tähtpäevadega silma - SÕBRAPÄEV, VASTLAPÄEV JA EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEV.

Kuu esimeses pooles tutvusime sõpruse teemaga. Lapsed said teada, kuidas tuleb sõpru kohelda, hoida ja kuidas tõelist sõpra ära tunda.

Sõbrapäeval käisid meil külas Lauliku lasteaia lapsed ja  koos korraldasime vahva sõbrapäeva ja vastlapäeva. Eriti lõbus oli siis, kui kõik lapsed koos õpetajatega kile peal künkast alla lasid. Pidu jätkus rühmas maiustuste söömisega. Külalised said meie rühmas uudistada ja koos mängida. Sõbrapäeva lõpetuseks anti üle kingitused. Nii mõnigi laps leidis omale sõbra teisest lasteaiast.

Kuu teises pooles tutvusime Eesti rahvussümbolitega. Tutvusime veel Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud presidendi vastuvõtu kommetega. Pidulik päev oli lasteaias  23. veebruaril, kui toimus Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale pühendatud kontsert – aktus  koos direktori vastuvõtuga.

Veebruar oli mõnus talvekuu. Kuu viimased päevad olid juba kevadised – päike paistis,  räästad tilkusid ja linnud sädistasid.

 

Rõõmsat kevade ootust!

Oravad

 

Veebruari metsamatkad

 

Veebruaris tähistatakse Euroopas 112-päeva. Nii vaatame meiegi lasteaias üle esmaabivahendid, -võtted ja pääste korralduse. Lapsed oskasid igaüks kirjeldada oma kogemusi erinevate esmaabivahenditega ja traumadega. Kogemusi kogunes palju rohkem, kui õpetaja nendega iial kokku puutunud on. Nii saime kõik targemaks.

Jaanuaris käsitletud jääohutuse teema jätkuna rääkisime läbi ka nädalavahetusel Munalaiu ja mandri vahel juhtunud õnnetuse, kus buss läbi jää vajus. Seeläbi sai veel kord  kinnitust jääohutusest õpitu – ära eelda vaid kontrolli! Lasteaed tegeleb ikka ennetustööga. Oleme lastega kokku leppinud, kuidas metsas ohutult liikuda, koos püsida ja terveks jääda ning püüame pigem ohtu vältida kui tagajärgedega tegeleda.

Videot meie esmaabi käsitleva matkapäeva tegevusest saate vaadata siit.

Huvitava Bioloogia Kooli lasteaiale suunatud loodusalastest katsetest viisime läbi „Külmetav hüljes" katse. Saime seeläbi teada, kuidas loomad talvel sooja hoiavad. Lapsed said ise järgi proovida, millise vooderdusega kinnas aitab nende käel sooja hoida ja milline mitte. Teema seostus hästi eelnevalt õpituga. Käe jäises vees hoidmine andis kogemuse sellest, mis tunne on talvel vette kukkuda. Villase kinda head soojust iseleerivad omadused selgitasid loomade talvekasuka olulisust. Ka termoteki katse näitas, et kui see on vastu katmata nahka, pole sellest mingit kasu - külm tuleb läbi. Seega peab kannatanule enne termoteki peale panemist sooja ja kuiva riide ümber panema – tarkus tuleb tasapisi.

Metsaserval jäneste pulmamöllu jälgi uurides sai jutuks võetud ka jänese ja metskitse toitumise iseärasused. Info jänese korpofaagiast ja hirvlaste ning veislaste mäletsemisega seonduvast oli uus ja andis rohkelt kõneainet - ehk jäi ka paremini meelde.

Märtsikuu jooksul tutvume „Otsi Otti" programmiga, mis õpetab lapsi loodusesse eksimise korral käituma. 

 

Jaanuar

 

Jaanuar algas Oravatel põnevalt. Lapsed rääkisid, kui palju keegi kingitusi sai ja kus jõulud veetis.

Kuna esimene nädal oli koolivaheaja nädal, oli meil see mängude nädal. Vahvaid ja lõbusaid mänge jätkus terveks nädalaks.

Jaanuaris tutvusime erinevate  maade   ja rahvustega. Õppisime tundma meie lähemaid naabreid, uurisime nende lippude värve ja arutasime, millise kujuga on lipud.

Luiisa Marii käis puhkamas Sri Lankal ja tõi külakostiks suure ja mahlase ananassi.

Lõpuks ometi ongi maha sadanud piisavalt paks lumevaip ja esimesed sõidudki kelguga sõidetud.

Ilusat talve jätku soovides

Orava õpetajad.

 

Jaanuari metsamatkad

 

Jaanuarikuu märksõnaks oli sõlme tegemise oskus. Õppisime selgeks rehvisõlme. Veebruaris jätkame aasadega rehvisõlme õppimist, seejärel peaks nt paeltega jalanõude sidumine selgeks saama. Kui kodus pole põhjust paelu veel siduda, siis lasteaia suusasaapad on kõik paeltega - hea põhjus sõlme osata.

Jaanuaris tegelesime ka lindude toiduks sobivate seemnete, marjade ja pungade uurimise ja maitsmisega. Lasteaia õuealale üles seatud linnumajades alustasime igapäevast toitmist. Lindude vaatlemise õppimiseks kasutame õues binokleid ja sellega saavad kõik Orava rühma lapsed hakkama.

Metsas on lumel palju loomade jäljeridasid, kuid nende määramiseks peab selge olema, kes on jälje omanik - on tal käpad, kabjad või sõrad. Siis võivad jäljed meile näidata, millega loomad metsas tegelevad ja milliseid teid mööda liiguvad. Originaalsuuruses loomajälgede paberile trükkimine aitas neid hästi meelde jätta.

Veekogudele tekkiv jää on lastele väga ahvatlev.  Veendusime oma silmaga, et jää paksuses saab kindel olla vaid seda mõõtes ja mõõtmistulemused võivad sama veekogu piires olla erinevad olenevalt kohast, kus jää on tekkinud. Jäänaasklid, millega veekogudel uisutajad ja kalamehed end jääaugust välja aitavad, olid kõigile seninägematud vahendid.

Jaanuarilõpu matka lõkkematerjali tegime seekord täiesti ise - leidsime kuiva kuuse, mille juppideks saagisime ja halgudeks raiusime. Laste lemmiktöövahendid olid endiselt väike matkakirves ja kang. Sae kasutamine polnudki nii lihtne kui peale vaadates tundus. Kuid näiteks Asjal oli kogemusi nii sae, kirve kui noaga. Tema oli neid kasutama õppinud vanaisa abiga.

Veebruari algab esmaabi õppimisega ja koheselt läheb vaja sõlme tegemise oskust. Edasistel kordadel vaatame üle kõik õpitud linnud, loomad ja puud, sest õige varsti on Orava rühma ootamas arengumäng.

 

Oravate detsember

 

Oravate detsember oli täis rõõmu, ootusi, imesid ja muinasjutte. Jõulukuu alguses käisime lastega NUKU teatris vaatamas lavastust ,,Eesti jõulud". Lavastuses viis kummaline nukk Tiiu meid ootamatule rännakule, kus nägime oma silmaga meie esivanemate elu ning talvise pööripäeva kombeid muinasajast tänapäevani. Rännakul läbi jõulude ajaloo muutuvad laste mänguasjad, mängud, laulud ja elu-olu, kuid kõige olulisemad on ikka kallid inimesed. Kui veedad lapsega kasvõi tunnikese sõpruse ja headuse üle arutledes ja tuletad meelde igipõliseid tarkusi läbi vanasõnade, siis usume, et  maailm muutub natukenegi paremaks kohaks meile kõigile. Meie veetsime märkamatult ühe tunnikese näidendit vaadates.

Traditsiooniks on saanud kooliminejate öö lasteaias. Detsembri esimesel neljapäeval ei läinudki Oravad koju, vaid jäid koos õpetajatega ööseks lasteaeda PÄKAPIKKUDE ÖÖLE. 

   

Põnevust pakkus lastele päkapikkude otsimine taskulampidega. Selleks, et päkapikud üles leida, tuli lugeda mitut vihjetega kirja, lahendada erinevaid ülesandeid ja mõistatada mõistatusi. Vaatamata usinale otsimisele ei leidnud Oravad päkapikke. Üllatuseks hea otsimise eest, jätsid päkapikud lastele  kotikesega komme. Sellega andsid päkapikud märku,et kätte on jõudnud jõuluaeg, ootuse ja rahu aeg.

Kui lasteaeda jäädakse ööseks, peab ikka üks korralik disko ja kinoõhtu olema! Disko oli nii hoos,et lõpp ei tahtnud tulla. Vaikus saabus alles peale südaööd. Hommikul olid lapsed väsinud, aga väga õnnelikud!

Kibekiirel jõuluajal toimus lasteaias jõululaat. Laadapäeval oli saali paigutatud lauad, kus kogu kaup oli valminud laste, lastevanemate ja õpetajate kätetööna. Osta võis kõikevõimalikke esemeid: heegeldatud kuusekaunistusi, nukuriideid, ehteid, kaarte. Kehakinnituseks leidus erinevaid suupisteid. Keegi ei lahkunud laadalt endale meelepärase ostuta.

Jõulude eel rääkisime lastega jõulude tähendusest, meisterdasime jõulukaunistusi, küpsetasime piparkooke ja valmistusime jõuluvana tulekuks. Saime kõigi ettevalmistustega õigeks ajaks valmis – laulud, tantsud, salmid olidki selged. Pea kõlaski koputus saaliuksele ja juba seisiski jõuluvana laste ees. Lapsed jooksid rõõmsalt jõuluvanale vastu ja nii mõnigi sai jõuluvanalt kohe pai. Natukene jalgu puhanud, laste laulmist ja luuletusi kuulanud, hakkas jõuluvana kingikotist pakke välja võtma ja lapsi enda juurde kutsuma. Iga laps sai jõuluvanalt kingituseks raamatu, mida oli soovinud. Rõõm jõuluvanaga kohtumisest pani nii laste kui suurte silmad särama. Aitäh jõuluvanale!

Soovime häid jõulupühi ja head uut aastat!

Maire, Marika, Annaliisa

 

 

Detsembri metsamatkad

 

Detsembri esimene kolmapäev juhatas end sisse suurejoonelise lumevaibaga, mis oli katnud kogu metsa ja muutnud selle täielikuks muinasjutumaaks. Matkatermomeeter mõõtis välja rekordiliselt madala näidu,  0 kraadi Celsiust ja meie seadsime sammud alla Musta soo peale, et näha oma silmaga põtrade tegutsemisjälgi. Must soo on ala, mis jääb Tähetorni tänava ja Harku metsa vahele ning põtradele paistab seal meeldivat. Just sealt võib leida nii nende pabulaid kui kooritud puid. Neid nähes saavad lapsed aru, kui suur on loom, kes suudab nii kõrgelt süüa.

 

Detsembri keskpaigas selgitame välja kõige sobivama kuusekandidaadi, sest traditsiooniliselt kaunistame iga jõulu eel metsa ühe kuuse. Ühtaegu kordasime üle ka teised okaspuud, sest kuuse kõrval on Harkus suuremalt jaolt just männimetsad ja ka kadakas on mitmeski kohas olemas.

Kuuseehete valmistamiseks korjasime erinevaid halle samblikke, tutvudes muuhulgas habesambliku vägagi nimeväärilise välimusega. Hoobilt oli metsas mitu päkapikukandidaati, hallid vuntsid lõuani ripnemas.

Jättes samblikupallid Lepatriinu rühmale pusida, valmistasime Orava rühma lastega kuusele riputamiseks hoopis rasvapalle. Yarek ja Robert aitasid päevalilleseemned ja kaerahelbed läbi hakklihamasina ajada, Karoliina, Asja ja Eeva-Miia segu valmis teha ja võrkudesse pakkida. Paelte sõlmimisel olid spetsialistid Luiisa, Alex ja Nora.

22. detsembril asusime teele üpris väikese seltskonnaga - meid oli vaid kaheksa. Lapsed oskasid iseseisvalt üles leida eelmisel nädalal väljavalitud kuuse ja nii ta ehitud saigi.

Ühelt kuuse ehtimise matkalt ei puudu ka lõke ja lõkketoit. Selle ettevalmistamisel teadsid lapsed juba, kust ja milliselt puuliigilt lõkkematerjali koguda. Kõigile pakkus huvi väike matkakirves, millega püsti jäänud männikännust kordamööda tükke raiuma õpiti. Lõkkel valmis praeleib, mille küpsetamiseks kasutasime vana head searasva. Esialgne võõristus kadus peale leiva maitsmist ja selliselt valmistatud praeleib maitses pea kõigile.

Jaanuaris ootavad kordamist ja tutvumist:

  • meil talvituvad linnud;
  • puud talvel;
  • lindude söögimajade täitmine ja neid külastavate lindude vaatlemine;
  • binokli kasutamine.

 

Oravate november

 

Aasta eelviimane kuu on olnud pime ja vihmane. Vaatamata sellele on see möödunud taas väga teguderohkelt. Suurest sagimisest jääb mulje, et kõik tegemised peavad enne jõulukuud tehtud saama.

Novembris pidas Harku lasteaed tähtsat pidu. Lasteaed sai viieteistkümne aastaseks. Hommik algas tõeliselt kaunilt. Lapsed olid juba hommikul elevil ja ei jõudnud ära oodata millal saab sünnipäevatorti süüa. Terveks päevaks jätkus elevust ja rõõmsaid lapsi.

Novembris tähistasime isadepäeva. Igal perel on omad traditsioonid, kuidas seda päeva tähistada. Oravad rühm tähistas sel aastal isadepäeva hommikupudru söömisega ja kontserdiga.

Isad kogunesid juba varakult. Lapsed laulsid neile laule ja lugesid luuletusi ja siis haarati tantsima ka isad. Mis saab veel parem olla, kui koos isaga mängida. Isadepäev on üks ütlemata tähtis päev. Aitäh kõikidele isadele!

                             ,, Me ei lõpeta mängimist sellepärast,

                                et me jääme vanaks;

                               me jääme vanaks sellepärast, et me

                               lõpetame mängimise!''

                                                     G.B.Shaw

Ühel ilusal teisipäevasel hommikul oli meil lastega väljasõit Lucca restorani. Kavas oli pitsa valmistamine ja küpsetamine. Kõige rohkem pakkus lastele elevust oma isikliku pitsa valmistamine ja ära söömine. Tulemus oli vaeva väärt. Lapsed kiitsid oma tehtud pitsasid. Kogemus oli nii innustav, et lapsed  lubasid ka kodus hakata pitsat valmistama.

Üheks põnevaks sündmuseks on meil kujunenud raamatukogu külastus. Raamatukogu direktor Lembi loeb alati lastele ette huvitavaid jutte ja aitab neil valida huvipakkuvaid raamatuid. Väikesed raamatusõbrad ootavad alati uusi kohtumisi raamatukoguga.

Kadripäeva hommikul käis Oravate rühmas suur sagimine. Hommikusöögi ajal oli nalja palju, sest poisid olid nii vahvates kleitides – seda ei näe just iga päev. Söök söödud ja jook joodud, algasid veel viimased ettevalmistused kadrihommikuks.

Õpetajad aitasid lastel põsed ja huuled  punaseks värvida, kordasime üle mida hakkame saalis laulma ja milliseid mõistatusi küsima. Kõige ees liikus kadriema koos kadrititega ja talle järgnesid kõik teised kadrid. Alustati ukse taga laulmisega. Lõpetuseks sooviti karjaõnne ja pereõnne. Hoidkem vanu Eesti kombeid, sest need on hoidmist väärt. Järgmiste rõõmsate üritusteni!

Ilusat talve soovides!

Orava õpetajad

 

Novembri metsamatkad

 

Novembrikuu jooksul nägime hilissügise erinevaid nägusid lausa viiel korral ja huvitaval kombel olid kolm neist lumised. Pihlakamarjad muutusid maitstes aina vähem mõruks ja mets pideva saju tõttu mudasemaks.

Novembri märksõnaks said Harku aleviku kaevetööd, mille tõttu metsamineku teekond ja aeg pikenes ning  kanda tuli helkurveste. Õnneks oleme metsas käimiseks varunud rohkem aega ja kiirustada polnud vaja.

Meeldejäävamateks hetkedeks kujunes islandi käokõrvast keedetud tee joomine (mõru!), lasteaeda unustatud gaasipurk (pani meid olukorda, kus tuli olla leidlik kuiva lõkkematerjali otsimisel), assistent Marika palve tuua metsast midagi ilusat (päädis suure hunniku okste, käbide ja samblatuttidega, milledest jätkub vist kevadeni, sest rohkem pole Marika meil midagi tuua palunud) ja julgusproov, mille käigus tuli puudele tehtud lumetäppide järgi paarikaupa liikuda. Oh seda õnne, kui teised paistma hakkasid!

Putukaid uurides tuli lastele rääkida ka üksteisega arvestamisest, sest putukad  (eriti kui õppematerjal on üleelusuurune), põhjustavad nii mitmeski lapses hirmu ja kätte neid võtta ei juletud, rääkimata nende katsumisest.

Kindlasti on poiste emad märganud, et matkapäeva järgselt on riided keskmisest märjemad ja mustemad. Praeguste sajuste ja mudaste ilmadega on sel juhul suur abi nt dressipükste peale tõmmatavatest kummipükstest, siis ei muutu riided mitu korda raskemaks ega vetti läbi.

Hea on saada tagasisidet õpitu kinnistumise kohta - lapsed märkavad metsas eelnevatel kordadel nähtut (samblaid, samblikke, seeni ja marju, tuttavaid kohti).

Detsembris on jutuks ikka metsloomad ja linnud. Plaanis on lõkkel leiba küpsetada ja praadida ning ehtida metsa kuusepuu sügismatkal varutud pihlakate ja käbidega.

 

Oravate oktoober

 

Oravate oktoober möödus teguderohkelt.

06. oktoobril külastas meid Nõmme Loodusmaja oma elavanurga loomadega.

09. oktoobril toimus traditsiooniline Harku valla hõbelusikapidu, kus esinesid Orava poisid ja tüdrukud õpetaja Gajane poolt õpetatud lauludega.

16. - 20.oktoobril toimus saalis näitus ,,Vanast uus". Isetehtud asjad olid armsad ja omapärased. Suur tänu kõikidele tublidele suurtele ja väikestele meisterdajatele.

16. ja 17. oktoobril külastasime Harku raamatukogu projekti ,,Aitan lapsi raamatute juurde" raames . Projekti eesmärk on lastes raamatuhuvi tekitada ja lapsi lugemise juurde suunata. Püüame seda teha last julgustades, üheskoos huvi ja rõõmu tundes.

Oktoobri viimasel nädalal toimus meil mängude nädal. Lapsed mängisid kodust toodud mänguasjadega. Populaarsed mängud olid lauamängud.

Täname vanemaid väikese nukumööbli restaureerimise eest. Maja vajaks veel värvi.

Oravate päev möödub lasteaias ikka mängides, kasvades ja tarkust kogudes.

 

Ilusat sügise jätku soovivad Orava õpetajad.

 

 

Septembri ja oktoobri metsamatkad

 

Orava rühma lapsi, kellele mets on juba eelmisest aastast tuttav, ootab veelgi põhjalikum ja tegevusterohkem metsa-aasta.  Alustasimegi kohe esimesel võimalusel ja esimene käik viis meid seenele. Moodustasime kaks meeskonda leidmaks võimalikult palju erinevaid seeni. Pooleteise tunniga olid meie korvid täis ja aeg käes seened üle lugeda. Kolmekümne kahest liigist oli söögiseeni vaid viis. Meie aga saime aimu, kui palju erineva kuju ja värvusega seeni metsast leida võib.

Marjadega tutvumiseks on ainult üks mõistlik viis, neid tuleb näha nende kasvukeskkonnas, neid katsuda ja maitsta. Siis ei juhtu nii, et korjad kogemata pohla pähe piibelehe marju ja mustikate asemel ussilakka. Kolme mustika ja kolme pohla korjamine oli eksamitöö ja kiituseks võis kõik marjad ise ära süüa ning metsa alt lisagi korjata. Sügis oli oma toimetamistega nii kaugel, et maitsmise pimeproovis juhtus sedagi, et pohl oli magusam kui hapuks ja vesiseks muutunud mustikas.

Kuidas käituda prügiga, seda Orava rühma lapsed teavad. Alustasime videote vaatamisest -  Eesti pandipakendi klaaspudeli ja plastpudeli teekonnast. Nalja videote teemal jätkus veel tükiks ajaks, ka metsarajale, kus tee äärde visatud pakenditele jahti pidasime. Selgeks sai oluline – pakendite taaskasutamise vajalikkus.

Küll on hea, kui teele jääb tuttavaid. Sassu ema saab meile ikka lehvitada, eriti kui teda hüüda, kooris ja hästi kõvasti. Laste küsimus: „Kas sa oled pensionil, et päeva ajal kodus oled?", paneb Sassu ema ainult muhelema.

Koolivaheaja nädalal tegime esimest korda teoks tokisaia küpsetamise. Metsast sobiva pikkusega puuoksa polnud just lihtne leida, pealegi pidi see olema sobiva jämedusega. Järgnes puuokste otsast koorimine ja nende ümber taina keeramine.  Peale mõne minutilist küpsetamist tekkisid esimesed küsimused – kaua veel,  miks nii kaua aega läheb, kas juba on valmis? Oo, kui palju vajab küpsetamine kannatust. Esimesed saiad said taignased, kõrbenud ja tahmased, aga kel kannatust oli ja viitsis uuesti proovida, sai ka tõeliselt hästi lõhnavat ja kuldpruuni saia maitsta. Juurde pakkusime mustsõstramoosiga teed, mis kõigile hästi maitses.

Novembris ootavad meid ees aga hoopis samblad, samblikud, vihmaussid, ristirüütlid ja lood mõisaaegadest.

 

 

Oravate september

 

Oravate september oli sisseelamise kuu lasteaiaellu. Orava rühma tuli kaks uut last ja uus õpetaja. Väga tore oli kuulata laste suvemälestusi. Arutlesime mis on suvega muutunud ja vaatasime, kas lapsed on kasvanud pikemaks.

01.09. tähistasid meie õpetajad ja lapsed tarkusepäeva. Peale lõbusaid tegevusi said nii lapsed kui ka õpetajad maiustada jäätisega.

11.09. toimus Alasniidu lasteaias üritus "Õueseiklus". Lasteaiarühmad toimetasid erinevates keskustes, saades iga tegevuse eest rühmale antud kaardile puuvilja kujutava kleepsu. Oravaid said sellega edukalt hakkama.

13.09. oli sügisene spordipäev lasteaia õuealal. Kavas oli jooks, pallivise ja kaugushüpe. Kiiremad jooksjad olid Saskia ja Yarek. Kõva palliviskaja oli Andreas  ja kõige kaugemale hüppasid  Luiisa Marii ja Yarek.     

15.09. toimus traditsiooniline sügismatk Harku metsa. Ilm oli jahe, aga vaatamata sellele asusime rõõmsalt matkateele. Matkal õppisime õp. Riina juhendamisel, milliseid seeni tohib korvi panna ja milliseid marju suhu pista.

20.09. käisime laulupeol Tibutare lasteaias. Õpetajad ja lapsed olid end selleks puhuks riietanud rahvariietesse. Lapsed laulsid ühiselt õpetaja Gajane poolt õpetatud laule.

25.09. toimus õppekäik Ülemiste Veepuhastusjaama. Lapsed said teadmisi, kuidas puhas vesi jõuab nendeni.

28.09. pidasime heategevuslikku Mihklilaata. Kaupa oli igasugust. Leida võis palju sügisande ja kaubeldi ka erinevate hoidistega. Lapsevanemad olid usinalt küpsetanud erinevaid kooke ja pirukaid. Mihklilaat õnnestus igati. Aitäh kõigile vanematele kes olid nõu ja jõuga abiks.

29.09. kogunesime kogu lasteaiaperega saali, leivahommikule. Parim pagar Krista õpetas ja näitas, kuidas ja millest teha leivatainast. Koostisained segati hoolsalt kokku ja ettevaatlikult tõsteti taigen ahjuplaadile. Peagi oli tunda köögist head lõhna, mis üle terve Harku lasteaia hõljus. Lõhn oli hea, aga maitse oli veelgi parem.

Ilusat sügise jätku!

Orava õpetajad