Rühma telefon: 555 33 970

Rühma õpetaja on Helena Vahemets, assistent Kadri Roos ja õpetaja abi Viktorija Rasskazova.

  TEATED

 

• Laste pidistamine 16.05.18 kell 9.00

 

Lepatriinude märts

 

Märtsikuu möödus Lepatriinudel uurimise ja katsetuste tähe all. Kuud alustasime viisakusega ja uskumatu või mitte, me oleme täitsa viisakas rühm. Viisakusnädala raames käisime külas teistes rühmades ja uurisime ning vaatlesime erinevaid kunstitöid. Lapsed on loomingulised ja igaüks oskas välja tuua oma nägemust teiste töödest.

Veekogude teemalisel nädalal uurisime erinevaid kalu ja vaatasime ookeani põhja. See oli ääretult huvitav ja laste suust tuli ainult imestuse noote. Põnevust pakkusid ka erinevad katsetused veega ja panime isegi vihma sadama.

Selleaastane karneval tõi lasteaia saali kokku väga kirju seltskonna. Kokku said nii karvased kui sulelised ja möllu ning tralli jagus terveks päevaks.

Emakeele päevaks oli valmistunud kogu lasteaed. Iga rühm esindas ennast ilusate luuletustega meie luulehommikul.

Märtsikuu väljasõit Eesti Lastekirjanduse Keskusesse oli samuti väga tore. Lapsed said mängida erinevad tähe- ja tähelepanu mänge. Värvisime, otsisime ja mõistatasime. Kõige põnevam oli nõia tuba ja arvasime, et meie tahaks ka sellist.

Oma kuu lõpetasime munadepühade hommikuga. Saalis oli tore Tibude etendus ja seejärel saime rühmas komme otsida. Meisterdasime värvilisi mune ja imetlesime oma murupäid.

Õhus on tunda kevadet ja jääme ootama päikselist aprilli.

 

Märtsi metsamatkad

 

Enne aprillikuud, ehk kevade saabumist tutvume metsas eksimise teemaga ja seda teeme juba aastaid „Otsi Otti" programmi järgi. Vanemate kaotamist rahvasummas või poes juhtub lasteaiaealistel tihtipeale, kuid metsas eksimist haruharva. Siiski on hea teada olulisi põhimõtteid, mille järgi käitumine tagab lapse kiirema leidmise.

Jätsime meelde kolm reeglit:

• „Kallista puud!" (jää paigale, ära jookse sihitult ringi!)
•  „Ole kuuldav, ole nähtav!" (vilepeitus, puule erksavärviliste asjade riputamine)
• „Hoia sooja!" (riietumine, mõõdukas liikumine sooja saamiseks onni ehitades või ümbrusse ohumärke tehes).

Lastele jäi õpitu kiiresti meelde ja huvi pakkusid ka kõik praktilised tegevused. Vile puhumine polnud sugugi kerge, sest valju vile tegemiseks on vaja täiest jõust puhuda ja appikutsel lausa kolm korda järjest. Nii kostab vile kaugele ja on otsijatele heaks orientiiriks. Aga onni ehitamisest saadi sedavõrd innustust, et lõpuks valmisid meil neid ühe asemel lausa kolm.

Märtsi lõpetasime kalade uurimisega. Kahjuks pole tänapäeval enam poest särge ega ahvenat võimalik osta, seetõttu tutvusime Aafrika päritolu ja Eesti kalakasvanduses kasvanud angersägaga. Kala kehaosad nagu nt uimed, lõpused ja muu saimegi selgeks ehtsa kala pealt.

Eelmisel matkanädalal ehitatud onni ees seadsime end piknikule ning ooteks pakutud porgandile pakkus täiendust väskelt praetud angersäga. Peab muidugi ütlema, et kala maitsma soostusid vast kaheksa last, ülejäänud säilitasid umbusu selle imeliku vuntsidega tegelase vastu.

Aprillis keerleb kogu õppetegevus tervise ja kevade ümber. Vaatleme muutusi looduses ja kuu lõpus valmistume rattamatkadeks ehk vaatame üle rattasõidu ohutusse puutuva, seletame lahti mõiste parema käe reegel ja maikuus loodame matkata juba kaugemale ning ratastel.

 

Veebruar

 

Lepatriinude lühike veebruar möödus kiirelt ja toimekalt. Oma üritusi alustasime suure vastlatralliga ja tänu lume rohkusele saime hullata lasteaia kelgumäel. Kui sõidud said tehtud ja kelgumägi üle antud järgmistele, seadsime sammud liivamägedesse, mis oli täiesti meie päralt. Nautisime suurt mäge ja lõbusat matka koos kelkudega. Tagasi jõudes saime keha kinnitada ehtsa vastlatoiduga.

Sõbrapäeval võtsime vastu külalised Lauliku lasteaiast. Lasime alla kelgumäest ja pidasime maha sõprusvõistlused.

Suursündmuseks oli sellel kuul Eesti 100. Nagu kombeks on saanud, siis ka sellel korral toimus saalis pidulik vastuvõtt. Väga tublid luuletuste esitajad olid meie rühmast Karola ja Kristian. Selle kõige keskel jõudsime tutvust teha naaberriikidega ja saime selgeks liitmise ning lahutamise.

Uute lauamängude abil õppisime reeglitest kinni pidamist ja toimetulekut kaotusvaluga.Võib tõdeda, et meie lapsed on huvitatud lauamängudest ja oskavad sõbralikult mängida. Meie toimeka ja tarkuste rohke kuu lõpetas koolivaheaeg. Õppetööd ei toimunud ja saime rahulikult mängides vastu minna uuele kuule.

 

Veebruari metsamatkad

 

Veebruaris tähistatakse Euroopa 112-päeva ja nii rääkisime esmaabist meiegi. Vaatasime üle esmaabikoti sisu, õppisime seal olevaid esemeid nimetama ja kasutama. Lasteaias on pearõhk ennetamisel.  Metsas ohutuks liikumiseks oleme kokku leppinud metsamatka reeglid: näiteks grupiga silmside säilitamine, okstega vehkimise keeld jne.  Ka eelmisel nädalal räägitud jääohutus oli lastel hästi meeles ning jääle mineku keeldu osati nimetada. Sidumisel oli hea ära kasutada jaanuaris omandatud sõlme tegemise oskust.

Huvitava Bioloogia Kooli lasteaiale suunatud loodusalastest katsetest viisime läbi „Külmetav hüljes" katse. Saime seeläbi teada, kuidas loomad talvel sooja hoiavad. Lapsed said ise järgi proovida, millise vooderdusega kinnas aitab nende käel sooja hoida ja milline mitte. Ilmselgelt oli kõige soojem lambavillane vooder.

Räpina Aianduskool pakub juba mitmendat aastat lasteaedadele ja koolidele välja võimalust osaleda ühe taimeliigi kasvatamises. 2018. a projekt kannab nime „Kurgisõbrad". Katse käigus uurime kuidas ja kui kiiresti kasvavad harilik kurk ja kare pisimelon.  Katsega alustasime 19. veebruaril, kui külvasime pottidesse seemned.  Projekti tutvustavat videot saate vaadata sellelt lingilt.

Tore, kui lastelt aeg-ajalt õpituga seoses ka tagasisidet tuleb. Näiteks oli Karolal kord kaasas venna paar aastat tagasi meisterdatud loomajälgede aabits, mida üheskoos vaatasime. Karolin aga tuli mulle näitama õpitud sõlme kasutamist oma mütsipaelte sidumisel. Kristjan võttis lasteaeda kaasa binokli ning nii üks kui teine laps on soovinud näidata oma loodusraamatuid.

Märtsikuu jooksul tutvume „Otsi Otti" programmiga, mis õpetab lapsi loodusesse eksimise korral käituma.

 

Jaanuar

 

Jaanuarikuud alustasime viimase koolivaheaja nädalaga. Saime mõnusalt puhata ja oma mänguasjapäevi nautida. Laste Vabariigi päeval käisid meil külas sõbrad Hiire rühmast. Tegime väikest diskot ja olime niisama muhedad.

Õppetööd alustasime aastaaegade kordamise ja järjestamisega. Lapsed on asjalikud ja oskavad teha koostööd.  Üks nädal möödus meil rühmareeglite koostamisega. Jagasime lapsed kolme gruppi ja lasime neil omavahel arutleda, millised võiks olla meie rühma põhireeglid. Lapsed on tublid arutlejad ja kokku saime kirja 6 põhireeglit, mis on eraldi lahti mõtestatud. Grupitööna valminud reeglid on lapsed ise kirja pannud ja kujundanud. Uurisime, kuidas saavad hakkama talvel loomad–linnud ja kuidas meie neid aidata saame.  Tuletasime meelde ka põhjamaa loomad-linnud ja tore oli kuulata, milliseid huvitavaid fakte on lastel eelmisest aastast meelde jäänud.

Ootamatult maha sadanud paks lumevaip andis meile toreda võimaluse nautida ühismatka, talvises Harku metsas. Lapsed said hullata vingetel kelgumägedel ja maiustada kaasavõetud vahepalaga.

 

Jaanuari metsamatkad

 

Uut aastat alustasime sealt, kus vanal aastal tööjärg pooleli jäi. Kuusele samblikupalle valmistades selgus, et sõlme teha oskasid vaid paar-kolm last. Nii me seda siis harjutasime, terve jaanuarikuu ja kuu lõpuks sai pool rühma oskuse selgeks. Aga ega me veel sellega ei lõpeta, sest jätkame aasadega rehvisõlme õppimist. Jaanuari lõpu suusatundides kasutatavad saapad on kõik paeltega ja oskus kulub marjaks ära.

Jaanuaris vaatasime taas üle linnud-loomad-puud. Trükkisime paberile loomajälgi, et olla metsas spetsialistid jälgede määramisel; uurisime raagus oksi, teadmaks et eri liiki puude oksad on ka raagus olles täiesti erinevad ja kordasime üle talilinnud, sest linnumaja Lepatriinu rühma akna all külastavad õige mitu linnuliiki. Oleme näinud seal musträstaid, rasvatihaseid, sinitihaseid, varblasi, urvalinde ja rohevinte. Ka kõige paremad silmad ei erista tillukeste lindude välimuses kõiki nüansse. Seetõttu õppisime kasutama binoklit, et jõuda vajadusel lindudele päris lähedale. Lapsed õppisid kiiresti ja kuigi raske binokkel kippus käsi väsitama, oldi sellega vaatamisest väga huvitatud.

Kuu lõpetasime jää ja jääohutuse teemaga. Tegime selgeks, miks ikkagi veekogu jääle minek ohtlik on. Pealtnäha tundub jää ju tugev. Mõõtsime üle jäässe tehtud augud, vaatlesime nii seisu- kui vooluveekogusid ja võrdlesime nende jää teket ja jää paksust. Selgeks sai, et jää võib ka sama veekogu ulatuses olla väga erineva paksusega ja et lapsed ilma täiskasvanuteta veekogude jääle minna ei tohi. Nõmme päästekomando video Harku järvel toimunud kalamehe päästmisest kinnitas veelgi, et ka täiskasvanud ei teadvusta alati jääle mineku ohtusid ning võtavad liigseid riske.

Veebruaris uurime, miks metsloomadel ja ka nt hüljestel meres talvel külm ei hakka; tutvume esmaabikoti sisu ja esmaabi andmisega ning alustame „Otsi Otti" programmiga, mis õpetab metsa eksimise korral õigesti käituma.

 

Detsember

 

Imeline jõulukuu möödus Lepatriinudel põnevate ürituste ja vaikse aasta lõpuga. Alustasime kuud esimese advendi hommikuga. Avastasime saali tukkuma jäänud päkapiku, kes pajatas meile oma seiklustest. Sellega algas meie päkapikuralli. Teise advendi hommik oli eriti lõbus, kui kaks ulakat päkapikku trikitasid meie saali akna taga. Tõid nad meile teise advendi tule ja kukerpallitasid oma teed edasi. Kolmanda advendi hommikul üllatasid Hiired meid väikese kontserdiga.

 

Toimusid suured rühmade kaunistamised ja kuusedki sai üles seatud. Jõulukohvik/laat pakkus taaskord imelisi käsitöökinke ja kõhud täitusid suurepäraste hõrgutistega. Kuu suursündmuseks oli uhke jõulupidu. Laste kauaõpitud laulud ja salmid jõudsid lõpuks jõuluvanani ja ega siis ka kingid tulemata jäänud. Rõõmsal meelel ja pühade ootuses jäime meiegi oma rahulikke toimetustega kuud lõpetama. 

 

Detsembri metsamatkad

 

Detsember, rahvapäraselt talvekuu, lepatriinude matkapäevadele lund ei puistanud. Kuid sellest polnud midagi, saime paremini looduse märke jälgida. Esimene retk viis meid niigi märja Harku metsa eriti märga Musta soosse, sest teemaks oli loomade toidulaud talvel. Miks just sohu? Sest Mustas soos armastavad liikuda põdrad, kelle pabulahunnikutele ja ära kraabitud puutüvedele me tunnistajateks olimegi. Kohinal mere poole voolav oja oma üleujutatud kallastega pakkus samuti palju küsimusi ja avastamisrõõmu. Suure kuuse alt leitud orava näritud käbisid vaadeldes selgus tõsiasi, et orav ei söö mitte käbi ennast, vaid otsib selle soomuste vahelt hoopis imepisikesi seemneid.

Järgmisel matkapäeval tegime selgeks okas- ja lehtpuude erinevused, okas- ja lehtpuude liigid (kuusk ja mänd), mõisted igihaljas, raagus, puu ja põõsas. Vajalikud teadmised, et mõista laulu „Meil metsas sirgus kuuseke" või kui otsida metsast sobivat jõulupuud.

Männi nimetus oli ja on lastele võõras ning raske meelde jätta. Mändi kiputakse nimetama tammeks, mõnel lapsel on kõik okaspuud kuused. Peale mitmeid mänge ja kirjeldamisi hakkasid nimetused kinnistuma ja seosed tekkima.

Detsembris kaunistame metsas jõulude puhul alati kuusepuu. Sel aastal valmistasime kaunistusi männikäbidest ja samblikest. Meisterdamine aitas ühtlasi lastel sambliku ja männi nimetusi kinnistada. Kiitus Eronile, kes oskas ise sõlme siduda! Sõlmede siduma õppimise võtame rühmaga ette juba jaanuaris.

Kuuse kaunistamise retke juurde käib alati ka lõke ja lõkkel küpsetamine. Lõkkematerjali kogumisel olid hoolega abiks Tooni, Uku, Marten, Eron ja Doora. Usinatele abilistele oli keeruline selgeks teha, et maast leitud oksad on siiski märjad ja ei põle. Käsivarre pikkuse ja pöidla paksuse oksa mõiste vajas korduvalt üle seletamist ja ettenäitamist. Oksi oli vaja leiva küpsetamiseks. Liiga peenike ja lühike oks ei hoidnud leiba kinni ja sundis lõkkele liiga lähedale minema. Kogemuspõhine õppimine.

Jaanuaris ootavad kordamist ja tutvumist:

• meil talvituvad linnud;
• mida söövad linnud ja loomad talvel;
• lindude söögimajade täitmine ja neid külastavate lindude vaatlemine;
• binokli kasutamine;
• sõlme õppimine (rehvisõlm).

 

 

November

 

November algas Lepatriinudel väga hästi. Meie suur pere täienes ühe liikme võrra, sest meiega liitus assistent Kadri, kes on tänaseks võitnud meie kõikide südamed.

Päevad on möödunud tegusalt. Oleme uurinud tähti ja numbreid, mänginud, naernud ja teinud lumekooke koos mudakookidega.  Novembri suursündmuseks oli meie isadepäeva pidu. Põrisesid akutrellid ja asjalike isade käe all valmisid ülilahedad tegelusseinad. Oleme neile selle eest väga-väga tänulikud. Ja pidu jätkus kauemaks, sest kohe peale isadepäeva pidu, tähistasime lasteaia 15 aasta sünnipäeva. Vahva muusikalise elamuse pakkusid lastele õpetajad ja igal õigel sünnipäeval pakutakse ka torti.

Palju elevust pakkus lastele tuleohutus koolitus. Pale lõunaunest ärkamist jagas iga üks oma tarkust tuleohutusest ja nii mõnigi ootas näpud kõrvas, seda kohutavalt kõva kellahelinat. Ilma suurema paanikata läbisime õppuse edukalt.

Traditsioonilise Kadripäeva hommiku korraldas meile Orava rühm. Läbi väikese näitemängu saime tutvust teha kadripäeva kommetega.  Novembri lõpetasime rühmavahetuspäevaga. Meie Lepatriinud said ühe tunnikese veeta Orava rühmas. Sellises lõbusas meeleolus võtame vastu detsembri ja loodame, et see tuleb ikka lumerohke.

 

Novembri metsamatkad

 

Novembri märksõnaks said Harku aleviku kaevetööd, mille tõttu metsamineku teekond ja aeg pikenes ning  tuli kanda helkurveste. Õnneks oleme metsas käimiseks varunud rohkem aega ja kiirustada polnud vaja.

Metsas õppisime kolmel esmaspäeval.

Sambla ja sambliku erinevused said kiiresti selgeks ja mõisteid osati kasutada õigesti. Huvi luupide vastu püsis kõrge ja eriti hinnas olid kuppelluubid. Mõiste mõru sai nii mõnelegi selgeks peale samblikutee maitsmist ja järgnevatel matkapäevadel oldi mures selle pärast, et ega me seda mõru teed jälle proovima hakka.

Ajalooga tutvumine on selles vanuseastmes natuke raske ülesanne, sest pea kõik millest räägime, on toimunud minevikus, teises keskkonnas. Lastel on raske seda oma kogemustega seostada, kuid reaalsetes toimumiskohtades viibides (tähistatud matmiskohad, kaevikuliinid, raudteetammid) , tekib lastel huvi ja tekivad küsimused. Poistele pakkus enam huvi rabaserva ääristavates kaevikuliinides lahingute pidamine ning tüdrukutele lemmikloomade matmiskohad.

Loomade talveuni seostus koheselt karu ja siiliga, kuid mäger ja nahkhiir olid uudiseks. Talveune ja toitumise seoseid uurides tuli taas teada, mida erinevad loomaliigid söövad. Põder, kui väga suur loom on laste arvates kindlasti lihasööja. Tänu Karola vanematele on meie loodusklassi riiulis õppematerjalina metskitse koljud -  väga hea näitlikustav vahend tõestamaks, et kits pole lihatoiduline. Kahjuks pole meil veel riiulis põtra…

Vihma ja alla -10 kraadi õhutemperatuuriga me metsas ei käi, siis kasutame muid tubaseid tegevusi, nt Lego LearnToLearn programmi. 3-4 sellist päeva tuleb aastas ikka ette ja üks neist sattus ka novembrikuusse.

Loodan, et detsember pakub meile novembrikuu porile vahelduseks lund. Teemaks on ikka metsloomad ja linnud. Plaanis on lõkkel leiba küpsetada ja praadida ning ehtida metsa kuusepuu sügismatkal varutud pihlakate ja käbidega.

 

 

Oktoober

 

Oktoober algas Lepatriinudel lemmikloomapäevaga. Oma toreda siilipoisi tõi lastele uudistamiseks Brandon. Peale pikka ja kannatlikku ootamist saime näha siilipoissi ringi sibamas ja lastes tekitas see palju elevust. Oma lemmikuid käis näitamas Nõmme Loodusmaja, kes tõi kaasa mitmeid toredaid loomi ja putukaid.

Selleaastane raamatukogukülastus pakkus taaskord palju põnevust ja tore on näha, et meie lastes on suur raamatuhuvi. Keskkonnanädala raames toimus väljasõit Pandipakendi Keskusesse. Sealne vastuvõtt oli üllatavalt tore ja kogu programm hästi lastepäraselt tehtud. Saime teada miks on vajalik pakendite taaskasutus ja mis saab taarast kui see viia taaraautomaati.

Tänu tublidele emadele ja isale, saime ellu viidud ka oma kauaaegse projekti idee. Rühma valmis meeleolukas püstkoda ja ajaleherullidest koobas. Suur, suur aitäh. 

 

Septembri ja oktoobri metsamatkad

 

Kuidagi ruttu läks see sügis ja kui me viimaks saime aega metsa minna, tuli kiiresti tegutsema asuda - mustikad ja pohlad pudenesid varte otsast, seeneaeg oli lõppemas ja linnud sättisid end parvedesse, et lahkuda.

Alustasime kibekiirelt seentest, sest mitmel lapsel oli olemas värske seenelkäigu kogemus. Korjasime kõiki seeni, igast liigist ühe ja mis selgus – vaid alla poolte seente olid söögiseened. Muidugi teadsid lapsed kukeseeni ja kärbseseeni, aga näiteks murumuna, šampinjon, porgandiriisikas  ja maatäht oli uued meeldejäävad nimed.

Marjakorjamine tegi nii mõnegi nõutuks, sest metsas marju korjata pole viieaastasele sugugi tavapärane tegevus. Igaks juhuks, et olla kindel, mis suhu satub, näitas igaüks enne suhu pistmist oma peotäie õpetajale ette.

Lindusid me eriti ei näinud, küll aga kuulsime, sest häälte kuulamise mängus reedavad end ikka mõned tihased, pasknäärid, varesed või rästad. Sügiseselt vaikses metsas mängitud „Linnukaupmees" tekitas korraks sellise elevuse, nagu linnuparv oleks kohal. Lindude toitmisega alustasime ka õuealal ja nii saab Lepatriinu rühma aknast jälgida linnumaja, kus tihased, leevikesed ja vindid söömas käivad. Siinkohal on olnud suur abi Lepatriinu rühma tüdrukutest, kes õuesoleku ajal jälgivad, et lindude toidumajades ikka päevalilleseemneid oleks. 

Pakendikeskuses käik asendas meie tavapärast prüginädalal metsa revideerimist. Aga nüüd on vähemalt selge, mis saab edasi neist taaraautomaati pistetud purkidest ja pudelitest.

Hingedepäeva eelne matk on inspireeritud mullast ja surmast. Sügisesed tormid murravad Harku metsas ikka puid teedele. Nende uurimine näitas meile puude siseelu – ussikäikudest uuristatud või seentest pehkinud tüved tõestasid, et ka puudel on haiguseid ja ka nemad võivad vanaks jääda. Vanade puude pehkimine ja mullaks muutumine annab aga toitu teistele taimedele ja loomadele.

Novembris ootavad meid ees aga hoopis samblad, samblikud, vihmaussid, ristirüütlid ja lood mõisaaegadest.

 

September

 

Septembrikuus, kõik on uus. Tibudest on saanud Lepatriinud ja märkamatult on alanud uus õppeaasta, täis põnevaid toimetusi. September möödus Lepatriinudel kiirelt ja tehtus sai nii mõndagi. Kuud alustasime tarkuse päevaga. Päeva tähistasime väikese muusikalise liikumisega ning ühe lustaka jäätise söömisega. Seejärel algas vaikne sisse elamine õppetöösse ja mõnus suvepuhkus tuli vaikselt seljataha jätta.

Spordipäeval olime tõsised tegijad. Viskasime palli ja hüppasime kaugust. Isegi joosta saime võidu. Aga ega pikalt puhata ei lastud. Spordipäevale järgnes kohe loodusmatk ja ega meid enam väikesele metsaringile ei viida. Suurte lepatriinudena on meil au kolada ka kõige huvitavamates metsa sügavustes. Liiklusnädala raames käisime uurimas erinevaid liiklusmärke ja tegime ühe tõsise liiklusmatka. Tore on kuulda, kui lapsed hiilgavad oma uute teadmistega ka vanematele ning koju sõit on kohe palju huvitavam. Septembri lõpetas Mihklilaat ja suur leivategu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuu möödus kiirelt ja tegemist jagus küllaga.

Aga see on alles algus……

Täname kõiki vanemaid Mihklilaadal osalemast ja abistamast. Suur, Suur aitäh, et te meil olemas olete!