Lastega tegelevad õpetaja Sille ja õpetaja assistendid Mariana ja Ljudmila.

Rühma telefon: 5553 2442


   TEATED

  • Aprillikuu sünnipäevalapsed on Sille - 05.04, Agnessa - 18.04 ja Richard - 27.04. Palju õnne!

  • Hiire rühma loodusretkede album

 

Hiire rühma veebruar

Veebruaris alustasime projektiga „Eesti minu kodumaa". Sellel kuul said lapsed kõik oma tegevused ise valida, st otsustada, mis tegevust nad antud päeval teevad. Ette oli antud esimese nädala teemad ja laps märkis tabelisse valiku, et tal oleks lihtsam järge pidada. Järgmistel nädalatel arutasime lastega läbi, mida nad soovivad rohkem teha. Mängida sai nii Bee-Bottidega (alused vahetusid iga nädal nt arvutamine või taime nimetus+pilt) kui ka erinevaid lauamänge (doomino, alias, jutustamise mäng, erinevad sõnamängud jne). Üllatus oli, kui poisid ütlesid, et laumängud olid nii põnevad. Kasutasime tahvelarvuteid legodega mängimisel (robootika), täitsime erinevaid töölehti (kell, arvutamine, numbririda 12-ni). Lastele meeldib väga ise otsustada ja vaikselt iseseisvalt tegutseda. Kui saavad ise oma valikud teha, siis motivatsioon neid lahendada on kõrgem, sest see on nende valik. Toetame laste valikuid ja tegutsemistahet.

Hommikuringides mängisime erinevaid sõnamänge (nt pulkadega sõna, mis on pildid, koosta tähtedest perekonnanimi), lahendasime mõistatusi raamatust „Mõtle ja mõista", ühiselt mängisime doominod, mida sooviti mängida ka edaspidi. Vaatlesime erinevaid veekogusi ja rääkisime lindudest, kas hakkavad meie juurde tagasi tulema (kevadekuulutajad).

Enne vaikset tundi nagu ikka on meil kombeks arvata, mis on Üllatuskarbis, vastata küsimustele raamatutest „Suur mudilaste mälumäng" ja „Kuidas last kooliks ette valmistada". Lugesime Sipsikut ja erinevaid jutte raamatutest, mis lapsed raamatukogust laenutasid. Üha rohkem on aktuaalsed teemad arutamisel nt väga meeldivad 112 juhtumitega seotud.

Kunstis valmisid sõbrapäevaks kaardid, minu kodu pildid, maalisime kodumaa sümbolitega pildid ja meisterdasime rahvariietes pabernukud.

Võtsime lastega osa Euroopa 112 päevast (tegime liikumistunni lõpus lastest inimnumbrid). Päeva eesmärk on tõsta teadlikkust sellest, et Euroopas on üks number 112, millele helistades saab vajadusel kutsuda nii kiirabi, päästjaid kui ka politsei. Hoiame ennast ja märkame teisi, nii oleme alati hoitud.

Veebruaris toimus Lapse Vabariik ja meil olid külas sõbrad Lauliku lasteaiast. Sellel korral oli teemaks Venemaa (sõbrad meilt ja mujalt ning Roheline Kool- globaalne kodakondsus). Seda teemalt oli lihtne valida, sest meie lasteaias käib palju vene keelt oma emakeelena kõnelevaid lapsi. Milline maa on järgmisel korral, las see juba jääb üllatuseks.

Meie rühmas vaatasime Kakukese multfilmi (vene keeles) ja veeretasime ise endale ning sõbrale kakukese (taigna tegime eelmine päev lastega valmis). Lapse Vabariik lõppes saalis ühise kakukese söömisega ja lustaka tantsuga. Lapsed said Lauliku sõpradelt mälestuseks sõbrapäeva kaardid. Reedel, kui oli õige sõbrapäeva päev, siis küpsetasime vahvleid ja lapsed panid salaja sõprale kappi kaardi või üllatuse. Vaikne tund toimus multifilmi vaatamise saatel!

Tähistasime saalis Eesti 102. sünnipäeva, meie rühm oli korraldaja. Presidendiks oli Iris ja kaaslaseks Peeter. Meil oli pidulik kätlemistseremoonia, kontsert, suupistete söömine ja õues riigilipu heiskamine hümni saatel.

Märtsis ootab meid ees looduse projekt, kus pöörame tähelepanu looduse muutumisele, külastame energia avastuskeskust ja kaalume kuivainetest välja loomapoegade umbkaudsed sünnikaalud, võrdleme neid nii omavahel kui ka inimlapsega.

Päikselist kevadet ootama jäädes,

Hiired

 

Hiirte veebruari matkad

Enne märtsikuusse jääva „Otsi Otti" programmi läbimist vaatasime veebruaris üle seljakotis olevad esmaabivahendid ning tuletasime üle pika aja meelde varasemalt õpitud puuliigid.

Lasteaias on kõige parem esmaabi ohutusreeglid - nende lahti seletamine ka neist kinni pidamine. Miks on vaja metsas liikudes kaasas olevaid täiskasvanuid näha, miks puuokstega vehkimine grupis liikudes pole hea mõte ja miks vastutulevaid koeri pole vaja silitama minna, on lastel selge.

Lasteaiaealine laps saab väga hästi hakkama lihtsamate muhkude, kriimude ja ninaverejooksu esmaabiga, sest kõige sellega on nad juba kokku puutunud. Et metsas põnevust rohkem oleks, haarasime kaasa ka raadiotelefonid ja tegime hädaabikõne läbi raadioeetri. See paelus lapsi väga ja esimese erutusega ei pruukinud õiged sõnadki meenuda.

Lisaks lihtsamatele esmaabijuhtudele tegime praktiliselt läbi maas lebava inimese kõnetamise, äratamise ja hingamise kontrolli.

Puuliike ja nende lehti ning vilju oleme terve sügise õppinud. Lehti pole enam loodusest võtta, kuid raagus oksi küll. Puuliikidel saab vahet teha ka raagus okstel olevate pungade järgi, sest need on liigiti päris erinevad. Lapsed said individuaalse ülesande viia kokku puu nimi ja oks kasutades selleks interaktiivsel tahvlil olevaid fotosid. Liike oli kokku lausa seitse. Rühmas on suurem osa lapsi lugejaid ja ülesanne lahendati üllatavalt kiiresti.

Veebruari teisel kolmapäeval oli meie Laste Vabariigi töötubade päev. Külas olid ka lapsed Tallinna Lauliku lasteaiast. Töötubade teemaks oli seekord Venemaa ja et meie matkadel käib kaasas vene jahispanjel, siis tutvustasin koerast huvitatud lastele loodusõppeklassis Sissit. 

 

Veebruari lõpunädalal, koolivaheajal, olime liivamägedes grillimas. Seekord oli toki otsas piparkoogitainas ja mägi lumine.

Märtsis, nagu eelpool mainitud, õpime eksimise korral hakkama saama ja arukalt käituma ehk vaatame üle „Otsi Otti" tegevused.

 

Hiirekeste jaanuar ehk kuidas liigub aeg?

Algas aasta 2020! Vestlesime lastega kiiresti möödunud jõuludest, soovisime üksteisele head uut aastat ja arutlesime teemal, mida soovime uuelt aastalt. Laste soovid on seotud kingituste ja sõpradega. Kolmekuningapäeval võtsime kuuselt ehted ära ja kaunistused rühmast ning panime neid järgmisi jõule ootama.

Sellel kuul mängisime erinevaid sõna- ja arvumänge (laste lemmik on Mimig), koostasime matemaatilisi jutukesi, õppisime kella ja 12 kuud, kordasime aastaaegasid, nädalapäevi, rühmitasime ning täitsime erinevaid töölehti. Panime rühma seinale nädalapäevad, 12 kuud, aastaajad, numbrid ja kujundid. Lapsed veerivad pidevalt neid sõnu kokku ja küsivad üksteiselt numbreid. Pea igal hommikul kirjutame kaustikusse oma ees-ja perekonnanime ja kõige ette numbri, mitmes ma nimekirjas täna olen.

Õppisime luuletust „12 kuud", lugesime raamatut „Maagiline jõuluseiklus" ja  „Anna hambad". Enne vaikset tundi  arvame ära, mis on Üllatuskastis (küsimustes proovime kasutada kõiki meeli nt kas see asi lendab, on ümmargune, teeb häält jne). Laste soovil lahendame erinevaid tekstülesandeid ja vastame küsimustele raamatust „ Kuidas last kooliks ette valmistada" ja „Suur mudilaste mälumäng". Vahel jõuame veel vestelda igapäevastest sündmustest ja arutleda erinevatel teemadel. Vaikse tunni aeg aina lüheneb ja lüheneb.

Suure rõõmuga teevad lapsed endale ise süüa, sellel kuul valmistasid võileiva merevaigu ja kurgiga.

Kunstitöödest valmisid: "Aastaajad ja minu sünnipäev", „Kell" ja „Päikesesüsteem".

Väga populaarsed olid Taavi tehtud paberlennukid. Nii kui Taavi juhendiga lasteaia uksest sisse tuli, olid poisid paberiga tema juures rivis ja ootasid oma korda. Väga vahva oli jälgida, kuidas poisid kannatlikult ootasid ja pärast suure rõõmuga lennukeid koos lennutasid.

Õpetaja Sille käis Egiptuses. Lastega toimus vahva vestlusring. Miks lastakse üle riigi teatud aja tagant ühte kindlat muusikat? Mida seal süüakse? Õpetaja õpetas lastele tantsu, mida seal igal õhtul tantsiti (Xuxa-soc, soc). Samuti said lapsed kivikommidega suu magusaks:)

Meie selle kuu projekt lõppes ühistööga „Päikesesüsteem".

Vaatlesime erinevaid taevakehasid, mis tiirlevad ümber päikese ja veerisime kokku nende nimetusi. Ühistööd alustasime planeetide värvimisega (erinevate suurustega vahtpallid), poisid meisterdasid kosmoseraketid, papist lõikasime välja kosmose ning lapsed värvisid selle mustaks ja peale tähed. Igale taevakehale kinnitasime lipukese, kuhu kirjutasime peale taevakeha nime. Meie vahva ühistöö ripub riietusruumi laes.

 

Jaanuari loodusmatkad

Vihmane ilm ja muud kolmapäevased  kokkulangevused (õpetaja koolituspäev ja viis-last-rühmas) viisid selleni, et loodusmatka tegevusi toimuski vaid kahel korral. Metsa jõudsime üheainsa korra.

Õppisime talilindudele sobivaid seemneid ja loomade jälgi. Jälgi sai tehtud nii plastiliinist, loomakujukesi kasutades, kui kai Päikesemäel neid liivale joonistades. Kõige keerulisem ülesanne oli just nende kahemõõtmelisena liivale joonistamine.

Tegime interaktiivse tahvli vahendusel tutvust aasta linnu tutt-pütiga ja aasta looma nahkhiirega. Sidusime rehvisõlme ja paalisõlme. Jälgisime looduskalender.ee lehelt talilinnukaamerat, rühma aknale said kinnitatud talilindude elusuurused fotod koos nimetustega ja rühma lapsed osalesid jaanuari lõpus toimunud üle-eestilises talilindude loendusel. Selleks jälgisime Lepatriinu rühma akna taga olevat toidumaja ja märkisime vaatluslehele seda tunni aja jooksul külastanud lindude liigi ja arvu. Saadud andmed edastasime Eesti Ornitoloogiaühingu lehele.

Veebruaris vaatame üle matkakotis oleva esmaabipauna, õpime tundma seal olevaid asju ja nende otstarvet. Õpime andma esmaabi lastele jõukohaste tegevustega.

Õpime ka talvistel puuvõrsetel vahet tegema ning meile tuttavaid puuliike võrsete järgi eristama.

Uurime, kuidas on võimalik loomadel ja lindudel talvistes oludes end soojas hoida.

 

Detsembrikuised loodusmatkad

Detsembris oli meil alustuseks asja vana pärnapuu juurde. Rahvasuu räägib, et pärna sees elavad haldjad ja päkapikud. Sosistasime meiegi oma soovid vana puu õõnsusse ja jäime ootama ja lootma. Georg ei pidanudki kaua ootama, tema sai oma sahmaka soovitud nähtamatuks tegevat liiva kohe puu juures kätte. Kahjuks olid päkapikud soovi riukalikult mõistnud, meie ikka teda nägime, aga tema meid eriti mitte. Õnneks taastus nägemine ruttu ja puru silmast kadus.

„Oh kuusepuu, oh kuusepuu, kui haljad on su oksad ....", ütleb laulusalm. Mida aga tähendab haljas? Raagus või igihaljas – nii võib iseloomustada talvisel ajal paljusid metsataimi. Igihaljastele kuuskedele, mändidele ja kadakatele lisaks on veel hulk taimi, mis oma rohelisi lehti talvel ei kaota. Nendeks on nt pohl ja kanarbik Oleme neid metsast tuppa toonud just nende ilu pärast. Õppisime läbi erinevate mängude märkama, millised on puud talvel.

Eelmistel aastatel oleme jõulude eel ikka loomadele-lindudele metsa head-paremat viinud. Sel aastal lähenesime teemale hetkeolukorrast lähtuvalt ja leidsime, et jätkuva sügise ja suhtelise toidukülluse ajal pole selline tegevus vajalik. Valmistasime seekord hoopis šokolaaditükkidega lõkkebanaane, mis olid kõigile lastele uueks maitseelamuseks. Ja nagu piima-köögiviljasupp, küpsetat banaan kas maitses väga või üldse mitte. See-eest maitses kõigile ülihästi šokolaad.

 

Jaanuaris ootame ikka lund, sest uurimist vajavad hulk talvega seonduvaid põnevaid teemasid (loomajäljed, jääohutus).

 

Imederohke jõuluaeg!

Jõulude aeg on imede aeg. Nii ka lapsed leidsid, et jõuluaeg on kõige paremini sobiv detsembrikuu projekti nimi. Soovime kõigile häid sõpru ja südamesoojust. Kirjutasime ja joonistame vanavanematele jõulukaardid (kokku 44 kaarti) ning viisime ise need posti. Loodame et kõik said kenasti kaardid kätte. 

Voolisime savist erinevaid kujukesi ja värvimisega tegeleme edaspidi. Külastasime taas Estonia teatrit ning vaatasime seal etendust "Punamütsike". Osalesime oma lasteaia jõulumaal, kus armsad päkapikud toimetasid erinevates töötubades. Aitäh jõulutunde tekitamise eest!

Samuti käisime külas Rannamõisa jõulumaal, kus lastele meeldis väga - eriti puutöö, muusika saatel joonistamine, õues grillimine, loomade söötmine ja seiklusrada.

Õppisime hoolega erinevaid luuletusi, laule ja tantse. Kinnistasime numbreid ja arvutasime. Enne vaikset tundi lahendasime tekstülesandeid ja arvasime ära, mis on Üllatuskastis (küsimustes proovisime kasutada kõiki meeli nt, kas see asi lendab, on ümmargune, teeb häält, on söödav jne). Unejutuks lugesime raamatuid „Päkapikud askeldavad", „Jõuluvana, kes kartis lapsi" ja „Sinilillega lumememm".  

Detsembrikuu viimases raamatkogu hommikus luges Lembe lastele Jeesuse sündimise lugu. Lugu jutustades kasutas ta ka kujukesi (loomad, Maarja, Joosep, lapsuke jne). Lapsed kuulasid ja vaatasid suure huviga. Pärast sai neid kujukesi katsuda ja nendega mängida. 

Rühma jõulupidu toimus meil seekord õues (19.12). Ilmataat oli meie poolt ja kostitas meid väikese pakasega. Küünlavalguses pidu oli imeline, kus jõuluvana tuli tuledesäras autoga meile kinke jagama. Kõigil olid kenasti luuletused selged, kes luges jõuluvanale koos sõbra, kes vennaga. Aitäh lapsed meeldejääva jõulupeo eest!

Detsembrikuu projekti kokkuvõte piltidega on rühma uksel.  Järgmiseks projektiks valisime „Kuidas liigub aeg (eesti keel ja matemaatika)?".

Vahvat uut aastat!

 

Novembrikuu – KUNSTIÕPETUSE KUU

Õppisime läbi kunsti end paremini väljendama. Kirjutasime kuu esimeses hommikuringis pulkadega KUNST või KUNSTIÕPETUS. Maalisime "Fantaasiapildi", kasutades maalimiseks ainult neid värve, mida saime põhivärve kokku segades. Kirjeldasime maalil kujutatut ja jutustasime juurde fantaasialoo. Meisterdasime mardimaske ja poistele peas kandmiseks nn kroonid (kasutasime selleks puulehti, oksi, männiokkaid jne). Esinesime saalis etendusega "Mardipäev" ja kinkisime rühmadele kommipakid, millede juurde kirjutasime õnnetoovad soovid ja pakkisime need ajalehepaberisse. 

Maalisime oma vahvad isad ja uurisime, kellena nad töötavad, mis neile meeldib jne. Isadepäevaks meisterdasime neile autodesse kaitseinglid. Isadepäev oli meil väga vahva päev. Sõime isadega hommikul koos putru ja võileibu ning jõime teed ja kohvi. Kõhud täis, suundusime Škoda jäähalli uisutama. Lausa lust oli vaadata kui hästi isad (emad) uisutavad ja kui palju rõõmu valmistas see tegevus lõpuks lastele (alguses ju nii hästi välja ei tulnud kui oleks tahtnud).

Tulime vahepeal lasteaeda keha kinnitama ja siis panime peoriided selga ning suundusime Estonia teatrisse vaatama etendust "Sipsik ja vana aja asjad". Etendus oli imeline ja nii mõnegi lapse silm oli lõppedes vesine. Lapsed olid päeva lõpuks küll väsinud, kuid väga õnnelikud, sest selline vahva päev jääb kauaks, kauaks meelde.

Vaatasime, milline näeb välja teater ja joonistasime endale isikliku teatri. Arutasime, mis on piletil ja iga laps joonistas endale "Minu ilus teatripilet". Tähistame Harku valla hariduselu 55. juubelit, vaatasime saalis õpetajate etendust "Mutionu pidu" ja sõime torti. 

Võtsime osa Rohelise kooli jäätmetekke vähendamise nädalast, saime II koha ja mis peamine, et lapsed tõesti sõid sellel nädalal paremini, kuna tegu oli ikkagi rühmadevahelise võistlusega. Ühel hommikul tegime allesjäänud pudrust pannkooke, mis pärast õues ära sõime. Samuti tegime sellel kuul lastega vahvleid. Huvitaval kombel olid poisid sellest tegevusest rohkem huvitatud. Kõik osalesid tegemise juures, kess taigna valmistamisel, kes küpsetades või süües :)

Kirjutasime numbrid veel ilusamaks, arvutasime nii läbi erinevate mängude kui ka täitsime erinevaid töölehti. Enne vaikset tundi on meil kombeks lahendada tekstülesandeid ja arvata ära, mis on salajases kastis ning nii on iga kord, sest lapsed tuletavad meelde, kui õpetaja peaks unustama. See meeldib lastele väga ja alati ootavad! Ühel korral lugesime Liisa Loreeni poolt raamatukogust laenutatud raamatut "Õudusjutud, muinasjutud ja lood nõidadest!". Pärast oli lastega vestlusring. Nad on ikka nii toredad ja armsad ja kahju, et viimane aasta nendega! Kolmapäeviti käime raamatukogus filosofeerimas ja raamatuid laenutamas. Lastele pakub see põnevust ja avastamisrõõmu, et saavad ise raamatu valida.

Saalis oli kadripäeva hommik. Kuulasime kadripäeva laule, mõistatusi ja proovisime lugeda sõnu kokku. Vaatasime tantse, õppisime ühe mängu selgeks ja maiustasime kohukesega. Taaskord väga vahva hommik, täname teid Tibu rühm!

Kuu lõpus hakkasime vaikselt  jõulupeoks valmistuma, kaunistasime ära rühma ja saime jõuluvanalt salajase kirja.

Imederohket jõulukuud oodates,

Hiired

 

Novembri metsamatkad

November – rahvasuus veel koolja- või hingedekuu, vääris täielikult oma nimetusi, sest pea kõik matkapäevad veetsime hämaruses ja udus. Selline aeg sobis hästi ammuste sündmuste meelde tuletamiseks. Lastele pakkus ehk enam huvi meie lasteaia ajalugu fotodel, sest praegused kohad ja inimesed on aja jooksul muutunud.

Mõisakompleks ja ristisõdalaste kindlusehitis muutusid hoobilt huvitavamaks, kui neile jutud juurde räägitud said. Selgus, et keskaegsed tornid mõisapargis ei varjanudki printsessi ja rabaservas looklevates kaevikutes pole iialgi lahinguid peetud. Meie mets sai jälle ühe tahu võrra tuttavamaks.

Jahedate ilmade saabumisega olid äkitselt kadunud kõik putukad ja muud pisielukad. Pidime neid hoolega otsima ja ühtlasi teadma, kus nad end varjavad. Putukate võimalused talve üle elada on väga erinevad ja et seda mõista, tuli selgeks saada ka putukate elukäik ehk moone. Putukate teemaline pusle õpetas kuue liigi põhjal eristama muna, vastset, nukku ja valmikut. Enamasti suudeti kokku lugeda ka sildil olev nimetus. Lugemis- ja kirjutamisoskusest oli kasu ka metsas, kui geopeitust mängides enda külastuse logiraamatusse kirja panime.

Viimasel novembri matkapäeval lindude teema kordamiseks ning keskendusime mitte niivõrd liikidele, kui nende välimuse ja toitumise seostele. Mängude kaudu õppisid lapsed kiiresti eristama piltidel olevaid lindudele sobivaid toite, tegema vahet erinevat tüüpi sulgedel ja linnuhäältel. Üles panemiseks on valmis lindude söögimaja ja seemnekottki on ootamas.

Rehvisõlm, mida oleme kaks kuud harjutanud, on pea kõigil selge, seega liigume järgmisel kuul edasi surmasõlme juurde.

Detsembris aga maadleme mõistetega igihaljas ja raagus, arutame lindude ja loomade lisatoitmise vajalikkust või mittevajalikkust ning pöörame tähelepanu talvisele pööripäevale ja selle tähtsusele.

 

Oktoober oli meil matemaatika kuu!

Oktoobris võtsime osa terviseameti poolt korraldatud kampaaniast „Käed puhtaks". Alguses räägiti, millal ja miks on vaja käsi pesta. Pärast näidati, kuidas on vaja seda teha. Käed vaadati üle ka UV lambiga, mis näitas ära, kust kohast on vaja hoolikamalt pesta. See meeldis lastele väga ja nad olid nii uhked, kui öeldi, et käed on puhtad. Saime osalemise eest diplomid ja kleepsu.

Sellel kuul panime suurt rõhku numbritele, mõõtmisele ja arvutamisele. Hommikuringide mängudes kasutasime pulki, numbreid ja täringid. Näiteks tuli moodusta pulkade abil sõna matemaatika, mitu pulka on ühes tähes (kõik tähed eraldi) ja sõnas kokku. Mängisime tähemängu, mis tähega algab sõber, kes istub su kõrval ja leia see täht. Täitsime erinevaid töölehti, et numbrikujud saaks veel ilusamaks ja selgemaks. Mõõtsime paela ja joonlaua abil loomade (põder, karu, metskits, hund, jänes, rebane, mäger ja nahkhiir) pikkused tapeedile ning võrdlesime enda pikkustega. Saime teada, et lapsed on metskitse pikkused. Laste lemmikmängudeks on saanud tähebingo ja Mimiq mäng. Lauamängudest „Reis ümber maailma" ning laste Alias ja üllataval kombel on need mängud populaarsed just poiste seas.

Leivapäeva raames käisime saalis, kus Krista tutvustas lastele jahu valmimise protsessi ning taigna valmistamist. Rühmas valmistasime kukleid ja üle jäänud hommikusest hirsipudrust pannkooke.

Lasteaias oli keskkonnateemaline Laste Vabariik. Lapsed said valida 4 tegevusest omale 3 lemmikut. Järjekorra meeles pidamiseks sai iga laps endale rinda sildi, et kõik tegevuste vahetused sujuks nagu õlitatult.  Meie laste lemmikuteks osutusid kilekotist sabamäng, korgi mäng ja liikumisõpetaja Riina tegevused. Hea oli tõdeda seda, et nii mõnigi laps tegi kodus endale või õele/vennale samad mänguasjad uuesti. Õnn, siirus ja mängulust peitub lihtsates asjades!

Kutsitöödeks valmisid: Linnud lendavad lõunamaale, Värvid meie ümber, Lasteaias kasvav puu, 3D Metsas elav loom ja kividest sai valmis meie rühma pilt „Meie vahva seltskond!". Halloweeni tähistamiseks värvisime kõrvitsate pildid, mis muutsime Quiver appi abil elavateks. See tekitas lastes suurt elevust ja uhkusega näidati pilte vanematele.

Novembris on Harku hariduselu 55. juubel, meie lapsed joonistasid kutsed ja välja valiti Elianori töö. Palju õnne!

Unejutuks lugesime "See lustakas Katarina" (Kristina Ruder). "Las laps loeb" (Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium) ja tekstülesanded „Õpime rõõmuga". Sellel kuul oli meil üks eriline lõuna, kus lauluõpetaja Sirli laulis meile kitarri saatel unelaulu. Fantastiline!

Luuletused "Seitse venda", „Matemaatika", „Lõbus tuul" ja „Lõbus sügistuul" said samuti loetud.

Oktoobris oli ka üks vaheaja nädal, kus lapsed mängisid oma kodust kaasva võetud mänguasjadega ja tundsid sellest nii suurt rõõmu! Mäng ongi ju väikese inimese töö!

Karude koosolekul vestlesime situatsioonikaardi abil "Kui olen kurb." Ülesanne järgmiseks korraks,  ütlen sõbrale midagi ilusat, et ta tuju muutuks rõõmsamaks! Lõpetasime massaažiga "Reis Austraaliasse!"

Novembris on mardipäev. Meie rühm kutsub kõik sõbrad saali vaatama etendust „Mardipäev!". Proovid käivad ja valmivad maskid.

Laske sisse mardisandid, marti, marti...

Novembri kuu projektiks valisid lapsed kunstiõpetuse.

Kunstiküllast kuud ootama jäädes,

Hiire õpetajad

 

Septembri ja oktoobri loodusmatkad

Hiirtel ongi käes viimane lasteaia-aasta. Viimast aastat käime ka loodusmatkadel. Lasteaias on selleks aega, mida koolis järgmine aasta enam pole. Kasutagem siis seda võimalust. Oma silmaga looduses nähtu jääb lastele pikaks ajaks meelde ja aitab kooli loodusõpetusega oluliselt paremini hakkama saada.

Sügisesed muutused looduses toimuvad väga kiiresti. Marja- ja seeneaeg saab läbi juba oktoobri keskpaigaks ja seetõttu kasutasime septembrikuud metsaandide maitsmiseks ja nende kasvukohtade tundmaõppimiseks. Marjade korjamise jätkuna pakkusime lastele maitsmiseks sarapuupähkleid ja ülesandeks sai pähklikoore purustamine. Mida kõike nad ära ei proovinud: oksaga löömist, vastu puud viskamist, peale astumist – midagi ei aidanud, kuniks Taavil tuli hiilgav mõte kasutada kahte kivi. Edasi läks juba oluliselt lihtsamalt.

Seente korjamisel võtsime viimasele rühmale kohaselt kaasa joonlauad, et praktiseerida mõõtmisoskust. Ja õige ruttu oligi see lastel selge, sest korjata tuli vaid kindla läbimõõduga seenekübaraid.

Oktoobri tegevused vajasid spetsiaalseid vahendeid – luupe, nugasid, binokleid, termomeetrit.  Vahend tuli valida lindude vaatlemiseks, samblike uurimiseks, okste lõikamiseks ja puhastamiseks, temperatuuri mõõtmiseks. Kusjuures see, et elusa linnu vaatlemiseks ei saagi luupi kasutada, oli mitmelegi üllatuseks. Sama lugu binokliga – sammalde uurimiseks pole see just mõttekas.

Hea on tõdeda, et eelmisel aastal õpitud liiginimed on paljudel hästi meeles ja laste arutlemisoskus on oluliselt paranenud.

Koolivaheaja nädalal tegelesime sütel tokisaia küpsetamisega. Sellist kogemust polnud ühelgi lapsel varem olnud. Kokku segatud kuivainetele lisasime tund enne küpsetamist leige vee, segasime läbi ja metsas jäi üle vaid taignapall vorstiks rullida ja ümber puutoki keerata.

Emotsioone pakkusid nii lõke, saialõhn kui soe sai ise. Lastele meeldis väga ka okste noaga koorimine.

Meie saiad valmisid sellise retsepti järgi:

300 g täisteranisujahu

300 g tavalist nisujahu

5 g kuivpärmi

50 g suhkrut

0,5 tl soola

2 klaasi leiget vett

Oktoobri võtsime kokku teemaga "Eluring ja toiduahelad". Teema sobib hästi sügiseste muutustega looduses nagu nt tormis murdunud haiged puud, lehtede langemine ja lagunemine, lindude ränne ja loomade toiduvarude kogumine ning talveuni. See, et osade liikide kadumine mõjutab teiste liikide elu ja käitumist oli lastele selge ja arusaadav.

Novembris:

  • uurime Harku ümbruse ajaloolisi paiku;
  • alustame paigalindude toitmist;
  • räägime loomade talveunest a taliuinakust ning putukate-mutukate omast samuti.

 

Läbi raskuste tähtede poole!

Alustasime oma viimast õppeaastat lasteaias ja kogu aastat läbivaks teemaks saab olema

"Vahva kool"

Meie selleaastase üldnimetuse mõte sai alguse sellest, et lastest saavad sügisest koolijütsid ja siis oligi hea võimalus see siduda meie projektiga. Nad valisid selle hääletamise teel, sest valikus oli kolm nime. See nimi saadab meid terve õppeaasta. Lapsed on kooli teemast väga huvitatud. Enamus lapsi hakkab käima eelkoolis ja meie õpetajatena toetame nende igakülgselt  koolivalmidust.

Septembris on meie projekti teemaks „Kehaline kasvatus". Jõudsime koos järeldusele, et liikumistund lasteaias on sama, mis kehalise kasvatuse tund koolis. Pöörasime tähelepanu rühile, kuidas seisame, liigume ja istume.

Kirjutades kasutasime kalakesi, et pliiats õigesti käes püsiks.

Hommikuringides mängisime erinevaid mänge: „Tähepall" (pallil on kirjutatud tähed A-Ü-ni,  mängime nii, kui laps püüab palli, siis ütles selle tähega algava sõna, mis täht jäi nt väikese Atsi, pöidla jne alla), „Mimiq" (miimika tegemise mäng, leia sõber), haistmismeele äratus (mis lõhn see on?), erinevad sõnamängud (sügisannid ja sõna+pilt), erinevad numbritega ja arvutamisega seotud mängud (nt mitmes päev nädalapäevadest on esmaspäev jne, paarilisega numbririda 12-ni, täringu veeretamine- leia sama number, kolme täringu veeretamine +,-, =, loe sõna kokku ja leia see number).

Õppisime kolm erinevat luuletust sügisest: „Sügise sünnipäev", „Lõbus sügistuul" (E. Esop) ja „Lõbus tuul" (E. Esop). Tuju hoidsime üleval lauluga „Pea, õlad, pepu, põlved, varbad...".

Võtsime kasutusele uue korrapidajate süsteemi, kus lapsed (2 korrapidajat) tutvustavad

hommiku-, õhtu- ja lõunasööki ning soovivad head isu. Jätkub endiselt see traditsioon, et laps tõstab endale ise toidu ja valab joogi.

Jätkus "Meie kasvamise lugu" (tigude mõõtmine ja kaalumine) ning fikseerime seda iga kuu esimesel päeval. 

 

Kunstitöödes valmis "Nime tahvel". Iga laps kirjutas paberile on ees- ja perekonnanime ning joonistasid juurde pildi, mis algab sama tähega nagu on tema nimes (nt S-siil, V-vihmavari, vikerkaar jne). Samuti valmis ka „Viguripuu", millel on küljes õunad, pirnid ja ploomid. Lapsed tõid lasteaeda erinevaid sügisande, mida saime süüa ja samas ka nendest meisterdada. Saime maiustada erinevate õunakookidega, mida kodus koos perega valmistati. Sügisandidest tegime "Nunnu näituse"- meil valmis uhke laev, õunauss, vahva buss reisijatega ning kõrvitsapea. Vaasi panime ühe lapse poolt toodud kimbu õunest, ploomidest ja arooniatest. Täname vanemaid koostöö eest! Alustasime ühistööga "Meie vahva seltskond"- kivist mina.

Meid kutsuti Alasniidu lasteaia õueseiklusele, kus uurisime südant, tõmbasime köit, värvisime pritsidega pilti, tantsisime, mängisime telefonimängu ja erinevaid jooksumänge. Seal meeldis meile väga!

Võtsime osa Ülemaailmsest koristuspäevast, mille käigus puhastasime lastega ära kõnnitee ja tiigi äärsed. Jalutasime metsas ja kosutasime (banaan ja kõrsikud) end liivamägedes. Olime väga tublid koristajad.

Osalesime oma rühmaga Tibutare lasteaia laulupeol 2019. Pidu algas ühise rongkäiguga, pärast laul ja tants. Lastele huvitav kogemus ja kui kingitakse kommi, siis läks ju veel eriti hästi!

Kuu lõppes meil „Kehalise kasvatuse" projekti plakatiga. Meenutasime tehtut ja leppisime kokku uue projekti teema, milleks on „Matemaatika".

Arvuderohket oktoobrit oodates,

Hiire rühma õpetajad ja lapsed