Rühmas töötavad õpetaja Ene-Ly, assistendid Krista ja Evely


  TEATED       

Rühma telefon: 555 32 607

  • Pääsukeste 2020/2021 loodusretked
  • Meie rühma tegmistest saate osa Facebooki grupi vahendusel, millega liitumiseks küsige infot õpetaja Ene-Ly´lt.

Oktoobri tegemised rühmas

Oktoobris alustasime õppetööd uue projektiga ning see sai lausa nii suure tuule alla, et lapsed otsustasid meie kaisukarud koolimängu kaasata. Uus projekt keerles kristallide teema ümber ning eneselegi üllatuslikult ja eelarvamusi kummutades, suutsime me põhimõtteliselt kõik teemad läbi kristallispektri läbi viia – isegi leiva- ja robootikapäeval tegelesime tinglikult kristallikaevandamisega :)

Kõrvalteemana oli meil oktoobris aga lemmikloomad, kellest mõningatel õnnestus meile lasteaeda külla tulla ja teine osa lemmikuid jõudsid meie juurde fotodel – kõik lapsed ja ka täiskasvanud jagasid kaaslastega vahvaid jutte oma lemmikloomadest ning ühispildina jäävad nad meie seltsi terveks aastaks.

Oktoobris sai alguse ka meie koostöö Harku Raamtukoguga, mille raames lapsed iganädalaselt raamatukogu külastavad, seal jutustust kuulavad ning kuuldu põhjal filosofeerivad. Lisaks hakkasid kõik lapsed ka raamatukogu lugejateks, said oma isikliku lugejakaardi ja saavad nüüdsest ise endale meelepäraseid raamatuid koju laenutada :) Suured tänud Harku Raamatukogu perele, kes sellist toredat koostööprojekti eest veavad ning uusi agaraid lugejaid seeläbi kasvatavad.

 

 

Oktoobri metsamatkad

Oktoobrikuu esimestel nädalatel käisid lapsed metsas oma rühma õpetajaga „maavarasid kaevandamas", sest sel ajal oli loodusmatkade õpetaja haiguspuhkusel. Kolmanda nädala esmaspäev oli kole vihmane ja metsa minna ei saanudki. Kordasime loodusõppeklassis üe rändlinnud. Meisterdasime õppetöö käigus akendele kleepimiseks röövlinnu siluette ja seda selleks, et hoiatada linde neile sageli nähtamatute aknapindade eest.

Kuna oktoobri viimasel nädalal toimus meie lasteaias robootikanädal, siis otsustasin tehnoloogia ka loodusretkele kaasa võtta. Kahe tahvelarvuti ja mobiiltelefonilt jagatud interneti toel vedasime päriselus nähtamatut, aga tahvelarvutis nähtavat punast jutti mööda erinevaid Harku asula ja metsa radu, tehes gps-kunstitegevusena valmis hundisarnase looma kujutise.

Teekond oli päris pikk: üle viie kilomeetri, aga pakkudes lastele valikuid pikema ja lühema rajaotsa kõndimiseks ning aeg- ajalt puhates, vedasime kahe ja poole tunniga välja. Iga laps sai „vastutada" hundi ühe kehaosa valmimise eest ehk liikuda tahvliga ja näha, kuidas joon tekib. Hundi silueti edenedes kasvas laste huvi ja motivatsioon. Rühmaõpetaja poolt välja prinditud hundisiluetid said lõpliku ja isikupärase ilme laste kunstitegevuse käigus.

Novembris vaatame üle Harku asula ajaloolised paigad, keedame samblametsas samblikuteed, otsime metsast tigude, vihmausside ja ämblike elukohti  ning teeme lõplikult valmis putukatele mõeldud majakese.

 

Septembri tegemised rühmas

Septembrikuu tähistas meie viimase lasteaia-aasta algust, sest järgmisel sügise lendavad pääsupojad ju kooli – teeme kõik selleks, et meie aasta tuleks täis nalja ja naeru ning põnevaid ettevõtmisi.

Septembrit alustasime muidugi mõista Tarkusepäeva tähistamisega – meie rühma lapsed esitasid lasteaiakaaslastele toredaid laule ja luuletusi ning ühiselt sai ka vahvaid ringmänge mängitud.

Sügise sünnipäeva tähistamiseks otsustasime käised üles keerata ning imemaitsva pirnikoogi küpsetada, mille retsepti veel mitmeid päevi hiljemgi küsimas käidi.

Hoolimata keerulistest oludest, õnnestus meil siiski ka sel aastal osa võtta Maaimakoristuspäevast, mille raames sai koristatud lasteaiaümbruse kõnniteed, lähedalasuv bussipeatus ning ka metsa viiva tee servad. Kuigi suure töö tulemusena saime mõnda aega prügivaba keskkonda nautida, siis tegelikult oli laste leitud prügi hulk ikka kurvastavalt suur.

Kuni ilmad veel soojad ja kuivad olid, saime ka paar rattamatka korraldada – käisime tiirutamas nii Harku metsas, kui ka kergliiklusteedel. Kõige pikem matk viis meid lausa Laagri alevikku, kus saime mänguväljakutel hullata ja piknikku pidada, enne kui lasteaeda tagasi väntama hakkasime. Metsa sattudes pistsime hoobilt ninad põõsastesse, sest mustikad ja pohlad olid lihtsalt nii maitsvad ning õnneks jagus neid nii põske pistmiseks, kui purki korjamiseks.

Sügisel on tavaks ka saaki koristada. Nii siis võtsime ka meie pea kogu oma peenrakasti tühjaks – korjasime suvikõrvitsad, sikutasime välja sibulad ning kaevasime kartulid. Kui suvikõrvitsat sai toorelt krõmpsutatud ja ka pirukasse pistetud, siis kartulitega oli rohkem tööd – need tuli enne keema panemist ära koorida ja see polnud sugugu nii kerge ülesanne, kui esialgu arvati.

Septembrisse jäi ka sügisene spordipäev, kui saime end proovile panna võidujooksus, palliviskes ja kaugushüppes.

Ka pisut kultuuri mahtus meie septembrisse – nimelt tuli meile külla Lasteteater Lepatriinu, kes sel aastal meid õue-etendusega kostitas :)

 

Septembri metsamatkad

Tegelikult oli meie esimene metsaskäik peale pooleaastast pausi juba septembri alguses, mil toimus rühma rattamatk. Vihmapilved kiirustasid meid takka ja väljusime väravast lastega, kes polnud kuigi palju kogemust grupis sõitmisega. Üllatuslikult sujus kõik vägagi hästi: osati üksteisega arvestada ja nauditi sõitmist täiel rinnal.

 

Ja mis huvitab lapsi septembrikuises metsas rohkem, kui ikka marjad-seened. Marjade rohkus igas mõttes manitses meid ettevaatusele ning enne mustikate-pohlade noppimist vaatasime üle ka need marjad, mis võiksid meie soovituga sarnaneda. Esialgu olid lapsed veidi ebakindlad ning tõid meile korjatud marju näitamiseks, kuid tasapisi enesekindlus kasvas ja oldi julgemad. Meie omalt poolt valisime metsas kohti, kus mürgiste marjade esinemine on vähetõenäoline. Purgitäiest korjatust valmis rühmas toormoos, mida saia peal süüa.

 

Seeni on septembris keeruline mitte märgata, eriti kui nad on erkpunased või haisvad või muul viisil silmapaistvad. Väga sageli on lastel komme neid käigu pealt kaasa haarata adumata, et paljud neist on mürgised. Seenepäeva alguses rahustasin lapsi öeldes, et suuremale osale lastest seenetoidud ei maitsegi, aga seeni tunda võiksime siiski. Igaüks sai väikese noa ja võimaluse ise otsida ja korjata. Ämbrid hakkasid kiiresti täituma ja poole tunniga saime võrdlemisi suure hunniku seeni. Sorteerimise tulemusena nähtus, et suurem osa neist siiski süüa ei kõlvanud. Seenepäeva lõpetuseks õppisime iga lapsega individuaalselt ära tundma ja nimetama viite liiki: kärbseseen, pilvik, puravik, riisikas ja kukeseen. 

 

 

Oktoobrikuus jälgime lindude rännet ning uurime lähemalt samblaid ja samblikke.