Rühma õpetajad on Marika Tömp ja Triinu Kurvits ning õpetaja abi on Viktorija Rasskazova. 

Rühma telefon: 5553 2484  

 

TEATED

  • Orava rühma 2020-2021 õa loodusretkede pildialbum
  • Suvekuude sünnipäevalapsed on Meribel - 07.06, Vika - 08.06, Sirena - 18.06, Andrias - 30.06, Lenna - 06.07, Niclas - 07.08, Kelly - 24.08 ja Lars - 29.08. Palju õnne!

 

ORAVATE MAI

Mai saabus meil emadepäevaga, milleks valmistusime juba varakult. Rääkisime oma kallitest emadest ja nende tegemistest. Valmistasime neile kingitused ja ilusad portreed, kuhu lapsed ise kirjutasid õnnesoovid ning õppisime selgeks armsa luuletuse. Kuna pidu veel pidada ei saanud, siis filmisime emadele toreda video oma luuletuse ning emadepäeva soovidega. Õpetaja Marika tegi emadele ka üllatuse ning viis kingituseks kasvatatud tomatitaimed ja laste valmistatud kingikotid igale emale koju kätte. Emade siiras rõõm oli südant soojendav.

Jõudsime vestelda ja uurida maikuu jooksul ka putukate elu ja tegemisi. Vaatlesime nii mänguputukaid kui ka otsisime õuealalt päris sipelgaid ja tigusid. Teema oli laste jaoks huvitav ning nüüd osatakse enda ümber märgata veel rohkem selliseid pisikesi tegelasi. Igaüks meist on looduse jaoks omal moel kasulik ja vajalik ning lapsed on nüüd sellest ka teadlikumad.

Rühma käis pildistamas veel ka fotograaf ja kuna eelmisel aastal jäid pildistamised ära, siis seda enam oli rõõm saada oma rühmast ja sõpradest mälestuseks pilt.

Kuna ilmad olid sellised nagu nad meil olid, siis nii kui ilmataat lubas veidi soojemat ja päikselisemat ilma, sai ära tehtud kevadine spordipäev ning üllatusena käis külas ka Miku-Manni lastetetater.

Maikuuga lõppeski meie õppetöö ära ning oli aeg teha aastast kokkuvõtteid. Mängisime lastega läbi arengumängud, kus kordasime üle kõik aasta jooksul õpitu ning tuletasime meelde ka veidi ununenud teadmisi nagu näiteks paiga-ja rändlinnud ning puud ja nende nimetused. Mängud läksid hästi ja lapsed olid asjalikud.

Kuu lõpus viisime vanematega läbi ka arenguvestlused ja nüüd võime selleks aastaks lugeda õppetöö edukalt lõpetatuks.

 

Soovime kõigile ilusat ja päikselist suve!

 

ORAVATE APRILL

Aprill oli nagu dejavu eelmisest kevadest. Jällegi oli käes piirangute aeg ning see tähendas, et ka lapsi oli kohal ainult mõni. Rühmas oli meil aga sellest hoolimata palju mängimist ja individuaalset tööd. Midagi uut me juurde õppima ei hakanud. Pigem kasutasime rohkem digivahendeid ja muid selliseid mängulisi tegevusi, mida muidu suures grupis on läbi viia keerulisem. Kasutasime tahvelarvuteid ja erinevaid rakendusi teadmiste kinnistamiseks ja kordamiseks.

Järjekordselt saime ka tunda, kui oluline on omavaheline suhtelemine ja sotsiaalsus nii laste kui ka õpetajate jaoks. Alguses on selline „puhkus" vahelduseks täitsa tore, aga kui päevadest saavad juba nädalad ja lõpuks terve kuu, siis on tunne juba päris nukker.

Lapsed rühmas ootasid oma sõpru lasteaeda ja ka kodudes olevad lapsed soovisid lasteaeda naasta, et koos sõpradega mängida ja suhelda. Seepärast oli eriti tore näha ka koduseid lapsi, kelle emad andsid meile vahel sotsiaalmeedia kaudu nende kodustest tegemistest teada nii video kui pildi teel.

Elu aga läheb edasi ja ka sünnipäevad toimuvad, küll aga teisiti kui muidu. Oli ka meil võimalus osa saada ühest sünnipäevast õues, mille korraldas meile Marliisi ema. See oli üks vahva ja laste jaoks ülimalt positiivne kogemus, mida meenutame veel pikka aega. Aitäh!

 

Peatsete kohtumisteni!

 

ORAVATE MÄRTS

Märtsis rääkisime kevade saabumisest, märkasime muutusi looduses. Kordasime linde, kes soojalt maalt Eestisse tagasi lendasid ning vaatasime neid piltidelt. Kuulasime lindude hääli ning püüdsime ka õues olles kuulata, kas mõni linnuke kuskil siristab ja ära arvata, kellega on tegu.

Kuna kevad on muutnud ilmad soojemaks, siis vaatasime õppefilmi veekogule mineku ohtudest ja rääkisime, miks ei tohi jääle minna.

Seejärel aga saabus eriolukord ning sellest tingituna oli meil alates märtsikuu keskpaigast lapsi lasteaias väga vähe. Seetõttu sai kõiki asju ja tegevusi teha individuaalselt, mis on selle olukorra juures jällegi positiivne. Õpetajatel oli hea ülevaade, mida lapsed on hästi omandand ja mis vajaks veel veidi kinnistamist ja harjutamist.

Õppisime kevadlilli, vaatasime nendest pilte ja ka videot ning proovisime nende nimetusi häälida.

Ka teisi kevadele iseloomulikke sõnu püüdsime häälida ja see tuli meil päris hästi välja, sest tähed on enamusel lastest juba selged.

Üldiselt oligi märtsikuu selline eelneva õpitu kordamine ja kinnistamine. Vestlesime erinevatest aastaaegadest, nimetasime nädalapäevi ning kordasime üle kuude nimetused. Õppisime tähti ja häälikuid, häälisime sõnu ning täitsime erinevaid töölehti.

Samuti oli matemaatika tegevustest rohkem kordamist ja kinnistamist. Paariliste leidmine ning värvi ja suuruse järgi piltide ühendamine, arvude kordamine, kirjutamine ja loendamine said kõik tehtud.

Põnev oli laste jaoks õppemäng, kus tuli leida õpetaja kirjeldamise järgi õige ese - sellega harjutasime nii kuulamist, kirjeldatu mõistmist ning omadussõnade tundmist.

Kunstitegevustes valmisid ilusad jänesed kevadpühadeks, lilled naistepäevaks ning pajuurvad vaasis. Nende tegevuste käigus harjutasime šablooni järgi joonistamist ning piirjoone abil lõikamist. Panime kasvama ka ise külvatud seemnetest murupead, mille lapsed said kevadpühadeks endaga koju kaasa viia.

Paar korda kasutasime õppetegevustest tahvelarvutit ja Alpa rakendust, mis meeldis lastele samuti. Sellega sai veelgi enam kinnistada juba omandatud teadmisi erinevate valdkondade kaudu.

Märtsikuu oli meil tavapärasest rahulikum ja vaiksem kuu.

 

Ikka päikeselist kevadet oodates

Oravad

 

ORAVATE VEEBRUAR

Veebruar oli meil väga üritusterohke ning pidustusi täis kuu.

Algas see meil vastlapäevaga. Rääkisime traditsioonidest ning õues osalesime sportlikul vastlapäeva üritusel. See lõppes meil lõbusalt mäest alla kelgutamise, hernesupi ning vastlakukli söömisega. Hõissa, vastlad!

Siis saabus sõbrapäev. Meisterdasime üksteisele sõbrapäevaks kaarte ja harjutasime kaardi sisse kirjutamist. Joonistasime südameid ning kuulasime sõprusest laule ja jutustusi. Vestlesime sõprusest ning arutlesime, milline peaks üks hea sõber olema. Õnneks olid kõik lapsed arvamusel, et nemad ise on teistele väga head sõbrad. Sõbrapäeva tähistasime sellele päevale iseloomulikult punasesse riietatult ning ägedasti diskotades.

Veebruaris tegime tutvust ka India riigi ja selle kultuuriga. Saime teada, et India rahvusloom on tiiger, rahvuslill lootos, rahvuslind paabulind ning kõige püham loom on seal lehm. Vaatasime Indiast erinevaid videosid – nägime, milline on seal elu ja olu ning kui erinev on see kõik meie keskkonnast.  Lapsed nägid maailma pärandisse kantud Taj Mahali paleed ning vastandina vaesuset nõretavat slummielu. Nägid, millised on india rahvariided, inimesed ja said teada, mis asi on bindi, mida hindud omale otsa ette joonistavad (kolmas silm).

Mängisime ka ise hindusid - tüdrukud riietasid ennast saridesse ning poistele keerasime pähe turbanid. Iga laps sai endale otsa ette ka  "kolmanda silma". Kuulasime india muusikat ja oli igati vahva ja hoopis teistmoodi päev.

Kuu lõppes meie kalli Eestimaa sünnipäevaga. Kordasime üle ja õppisime selgeks kõik olulisemad Eestimaa sümbolid. Teame ka, kes on meie president ning peaminister. Õppisime selgeks isamaalise luuletuse ning tähistasime seekord Eesti Vabariigi aastapäeva rühmapõhiselt. Selleks oli meil valminud armas video, kus iga rühm laulis oma Eestimaa laulukest. Kuulasime hümni ja nautisime pidulikult kodumaa sünnipäeva. Laud oli meil kaetud  laste enda valmistatud võileibadega.

Elagu Eesti!

 

ORAVATE JAANUAR

Me otsustasime osaleda Facebooki Linnusõbrad lehekülje loovusvõistlusel ning sellest tulenevalt sai jaanuarikuu projekti teemaks valitud „Jäljed lumed".

Meie esimeseks ülesandeks oli lindudele söögimaja teha. Lähenesime loovalt ning tõime Harku metsast jämedaid puuoksi, kuhu lasime sisse teha augud. Seejärel täitsime koos lastega need augud searasva ja seemnetega ning riputasime terrassile. Rõõm oli näha, et linnukesed leidsid meie söögiplatsi üles ja nüüd saamegi neid rühma aknast vaadata. Linnujälgi on terrassil nii suuremaid kui ka väiksemaid.

Kuu jooksul vestlesimegi lastega erinevatest jälgedest. Nad tõid väga palju näiteid, mis tekitavad lisaks loomadele veel jälgi. Näidetena nimetati autosid, uiske jääl ja suuski lumel, palli viskamist pehmele liivale, toidu plekke pluusil, inimeste jalajälgi jne.

Raamatutest ning jäljekaartidelt vaatasime erinevate metsloomade jälgi ja võrdlesime neid omavahel. Kõik jäljed on erinevad ning saime selgeks, millistel loomadel on käpad, kabjad ja millistel sõrad. Youtubest vaatasime ja kuulasime jälgede laulu.

Lisaks vestlesime erinevatest metsloomadest, saime teada nende elust, toitumisest ning kuidas nad talve üle elavad.

Kordasime üle erinevad paiga- ja rändlinnud. Vaatasime pilte erinevatest meie looduses elavatest lindudest, kuulasime nende hääli ning vaatlesime jälgi. Kõige ilusamat häält tegi laste meelest sinitihane, kes kuulutas nagu kevade tulekut oma häälega.

Ka metsa minnes püüdsime märgata ja leida erinevaid jälgi. Nägime palju jalajälgi ning koerte käpajälgi. Lisaks nägime veel ka orava ning jänese jälgi. Muidugi olid tee peal ka lapsevankri, autorataste ning suusatajate jäljed. Pehme lume sisse tegi iga laps oma saapajälje ja ka need olid kõik erinevate mustrite ning suurustega.

Veel õpime me ka hoolsalt tähti ja häälikuid, ladusime tähtedest kokku loomade nimetusi ning harjutasime K tähe kirjutamist.

Matemaatika tegevustes mängisime lumememmedega mängu, kus tuli neid loendada ja  omavahel võrrelda. Teise mänguna olid kasutusel kujundid, kus tuli panna õige pea kokku õige kehaga (kolmnurk kolmnurgaga jne.) Täitsime ka kirjalehti, kus lapsed said loendada esemeid ja värvida kastikesi vastavalt loendamise tulemusele. Kordasime number ühe kirjutamist.

Kunstitegevustes värvisime akvarellidega tausta, millele  maalisime valge guaššiga jääkarud. Hea on tõdeda, et lapsed on kõik õige pintslihoiu selgeks saanud.

Õues mängides tegi igaüks või kahekesi koos lumememme, millele guaššidega joonistati ka näod pähe. Nendest kerkis õuele terve lumememmede vägi.

Kleepetööna valmisid vahvad suusatajaid. Teema lõpetusena maalisime puud, kuhu peale tegime 6 sõrmejäljega linnukest, millel peene tindipliiatsiga joonistasime juurde silmad, tiivad ja nokad.

Jaanuaris saatis kena talveilm meid ka iga aastasel lasteaia ühismatkal. Matk oli väga mõnus. Ilm oli super ja mets oli lumekihi all nagu valge imedemaa. Lapsed tundsid matkast ja lumises metsas sumpamisest suurt rõõmu.

Õues proovisid lapsed ka suusatamist ja enamus neist esimest korda. Naudime kaunist talve ja veedame õhtupoolikuid õues mängides ja kelgutades.

 

ORAVATE DETSEMBER

Detsember möödus meil jõulude ootuses. Valmistusime jõulupeoks, õppisime luuletusi ning jõululaule.

Õppetöös tegime palju mängulisi ülesandeid - otsisime käpikutele mustrite järgi paarilisi ning kordasime häälikumänguga tähti.

Kuna unejutuks lugesime Sipsikut, siis tegime sellest tulenevalt ka kunstitöö. Lapsed värvisid oma Sipsikuid ning jõuludele mõeldes kleepis igaüks talle ka päkapikumütsi pähe. Töö meeldis lastele väga nagu ka Sipsiku jutud ise. Kunstitöödena valmisid meil ka kleepetööna päkapikud ja õpetaja abistamisel kokku õmmeldud päkapiku kaisukad. Värvisime veel erinevaid jõuluteemalisi pilte ning kaunistasime rühma.

Jõuluvanale kirjutasime ja joonistasime kirjad, mille viisime saali postkasti, et need peo ajaks jõuaksid kenasti jõuluvana juurde. Osad tüdrukud kirjutasid oma soovid kirjale täiesti ise õpetaja ette kirjutatud lausete järgi ja said väga hästi hakkama.

Hommikuringides vestlesime lastega, mida päkapikk oli neile hommikul sussi sisse toonud ning kellel on juba kuusepuud toas ja kes alles plaanib seda minna tooma või ostma.

Vaatasime ka südamlikku animatsiooni sõprusest ja hoolimisest ning tõdesime, et alati ei peagi kingitus olema mingi mänguasi vaid võib olla hoopis midagi muud.

Loomulikult ei saanud me detsembris jätta tegemata laste lemmikuid - piparkooke. See oli küll tegevus, kus kõigil olid käed tööd täis ja palju rõõmu glasuuridega kaunistamisest.

Detsembrikuu oodatuim sündmus oli loomulikult jõulupidu ja jõuluvana tulek. Joonistasime perepildid, kuna vanemad ei saanud meie peol osaleda ning panime need saali toolidele  publikuks. See oli meie meelest väga vahva mõte ja ka lastele meeldis.

Jõulupidu läks hästi, lapsed olid väga tublid, kõik laulud ja luuletused olid selged ning esineti jõuluvanale julgelt.

Peale jõulupidu aga võtsime vabamalt ja meie igapäevane tegevus oli mängimine ning lastelaulude järgi tantsimine ja õues hullamine.

Ilusat uut aastat!

 

ORAVATE NOVEMBER

Meie selle kuu projekti raames rääkisime lastega veest. Miks seda vaja on ja milleks vett kasutatakse. Samuti on vesi vajalik joogi saamiseks ja selleks peab vesi olema puhas. Sellest tulenevalt rääkisime, kuidas vesi kraani tuleb ning miks peab vett kokku hoidma ja mitte raiskama. Lapsed teadsid  väga hästi, et muidu saab vesi varsti maailmast otsa, kui me sellel lihtsalt joosta laseme.

Vaatasime õpetlikku multikat, kuidas veepiisk läks kraanist läbi torude puhastusjaama ning sealt uuesti meie kraani. Vestlesime ka sellest, miks ei tohi prahti visata wc potti ning vaatasime koos Jänku-Jussiga, kuidas reopuhastusjaamas vett puhastatakse.

Lisaks vestlesime, millised elusolendid vees elavad ning milliseid veekogusid on üldse olemas, kus kalad saavad elada.

Teemaks tuli ka akvaarium, kuna mõnel lapsel on see kodus olemas. Lapsed rääkisid, kuidas akvaariumi eest peab hoolitsema ja miks kalu tuleb toita. Arutasime, mida erineva suurusega kalad söövad ning mida me ise saame kaladest toiduks valmistada.

Selgeks sai ka luuletus: "Meie tiigis elab kala". Kuulasime muinasjuttu, kuidas kalad pääsesid kalameeste võrgust ning vaatasime erinevaid loodusfilme veealusest maailmast.

Kunstitegevus sai meil värvitud kalade pilte, valmisid kleepetööna soomustega kalad, kus lastel tuli nii lõigata, žablooni järgi joonistada kui ka voltida. Joonistasime ja värvisime vesivärvidega kalu.

Projekti lõpuks meisterdasime ülitoredad kalakaisukad, mille tarvis tuli lastel riidest kala kehapooled kõige pealt akvarellidega värvida ning kui õpetaja oli need kokku õmmelnud, siis ka kala vatiiniga täita ning peale joonistada soomused ning silmad. Nüüd on need vahvad kalad meil lõunaune ajal kaisus.

Novembrikuusse jäi ka isadepäev ja rääkisime  lastega, mis on nende isade nimed, mis tööd nad teevad ja mida lastele meeldib koos isadega teha. Sel aastal olid lapsed palju jutukamad, kui eelmisel aastal. Kõik teadsid oma isade nimesid ning isegi töökohti. 

Muusikatunnis filmisime isadele isadepäevaks 3 laulu ja postitasime selle oma facebooki gruppi. Lapsed olid väga, väga tublid ja isad said armsa üllatuse video näol. Tore oli ka see, et saime ikkagi õuealal orienteerudes isadega koos isadepäeva tähistada ja see oli igati vahva üritus.

Lisaks meie oma projektile olid novembris veel ka mardipäev ja kadripäev. Mõlemat päeva tähistasime me rühmas nende kalendritähtpäevade kommetest rääkides ning käisime lasteaiaperele igasugu sorti õnne soovimas.

Kuu lõpetas aga keskkonnanädal. Selle raames valmisid meil taaskasutatud materjale kasutades ning esimese maha sadanud lume rõõmuks, vahvad lumememmed. Need kaunistavad nüüd kenasti meie aknapealset kuni jõuludeni. Ja neid me ootame juba väga :)

Soovime omalt poolt teile kõigile rahulikke jõule pere seltsis!

 

 

ORAVATE OKTOOBER

Alustasime oktoobris projektiga „Loomaaed", mille raames vestlesime palju seal elavatest erinevatest loomadest. Lapsed ise jagasid muljeid oma loomaaias käikudest ning seal nähtud loomadest.

Veel toimus meil tore lemmikloomapäev. Õuealal saime näha ja paitada koeri ning küülikut. Lapsed rääkisid ise oma lemmikloomadest ning proovisid oma lemmikut ka joonistada. Tööd tulid vahvad ja kaunistasid meie rühma akent.

Õppetöös täitsime kirjalehti loomaaia loomadega, võrdlesime erinevaid suurusi, loendasime, harjutasime tähtede ning oma nime kirjutamist.

Kunstitöödena valmisid meil vahvad ahvid, aafrika loomad ning loomade maskid. 

Kuulasime projekti raames erinevaid loomahääli  ning see oli eriti põnev, kuna paljude loomade hääli me polnudki varem kuulnud.  Vaatasime ka erinevaid videofilme loomadest, kes elavad nii Aafrikas kui ka Antarktikas. Vestlesime, mida nad toiduks söövad, vaatasime, kuidas nad looduses liiguvad ning lõpetuseks said lapsed ise erinevaid loomi värvida.

Isasepäeva eel tegime väikese pausi oma loomaaia teemale ning joonistasime isadest pilte. Vestlesime oma isadest ning valmistasime neile ka kingituse.

Teema lõpetuseks sai iga laps loosi teel valida loomamaski, mida tuli värvida. Põnevust oli palju juba valiku tegemisel ning tööd tulid päris toredad. Loomamaskidega toimus meil „Loomaaia disko", mis oli eriti vahva ja positiivseid emotsioone täis.

Kuu lõpus toimus meil veel robootikapäev. Lapsed tutvusid Ozobot- ning Bee-Bot robotitega. Lastele meeldis tegevus väga ning edaspidi püüame robootikat ka rohkem oma tegevustesse sisse tuua.

Ilusat värvilist sügist!

 

 

ORAVATE SEPTEMBER

Tähistasime oma uut õppeaastat 1. septembril õues, kus meile esinesid Pääsukese rühma lapsed. Saime laulda ja tantsida ning jäätisega maiustada.

Kuna ametlik õppetöö algas alles kuu keskel, siis veetsime hommikupoolikud suuremalt jaolt õues, sest vananaistesuvi kostitas meid päikseliste ja mõnusate ilmadega.

Õppetöö algas meil „Aia" projektiga, mille raames rääkisid lapsed alguses oma koduaedadest, millised need on ja mis seal kõik kasvavad. Lõpuks jõudsime välja loomaaiani. Nii, et selles vanuses lapsed on juba väga head arutlejad ja kaasamõtlejad.

Kunstitegevustes tegime õunapuid, mis kaunistavad nüüd rühma akent. Meisterdasime ka looduslikest materjalidest (käbid, tammetõrud, kastanimunad). Laste omaloomingulised tööd tulid huvitavad ja neile selline vabal teemal meisterdamine väga meeldis.

Lapsed said ise salatit valmistada. Prooviti porgandi koorimist ja riivimist ning noaga kurgi, kapsa ning õuna lõikamist. Lapsed olid väga asjalikud ja salat tuli maitsev ning tööprotsess meeldis neile samuti. Ennem salati tegemist vaatlesime, millest ma seda tegma hakkame, häälisime paberile kirjutatud sõnu - õun, kurk, kapsas ja porgand. Rühma toodud õuntest tegime mahla. Aitäh kõikidele, kes meile neid tõid!

Täitsime erinevaid kirjalehti ja ikka selleks et tähed selgeks saada. Lapsed said lisaks tähtedele veel ka aedvilju loendada, võrrelda ning värvida. Samuti said nad numbreid kirjutada, paare ühendada ning oma nime kirjutamist harjutada. Arvutamiseks kasutasime puu-ja juurvilja kujutisi, mida kasutasime võrdlemiseks, loendamiseks ning värvide tundmiseks.

Veel toimus meil sügisene metsamatk, mis oli meie rühmal seiklusterohke ja vahva. Sõime mustikaid ja nägime palju seeni. Lapsed said joosta, välivõimlas ronida ning metsas pannkooke süüa. Lisaks korjasime kokku kõik teele jäänud prügi.

Jõudsime vestelda ka mihklipäevast ja lapsed said teada, et kui sel päeval on õues soe, tuleb pehme talv, kui aga  jahe, siis tuleb külm talv. Tundub, et see aasta saabub meile pehme talv. Elame, näeme!

Meie projekt „Aed" lõppes koostöös koduga, kus valmstati igasugu vahvaid meisterdusi nunnunäitusele ja seda kõike sai imetleda meie rühma terrassil.