Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted ja õpikäsitus

 Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti esitatakse kuues valdkonnas:

            1) mina ja keskkond;

            2) keel ja kõne;

            3) matemaatika;

            4) kunst;

            5) muusika;

            6) liikumine.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk riikliku õppekava alusel on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

Lähtuvalt üldeesmärgist on lasteaed püstitanud õppekava eesmärgid järgmiselt:

  • laps on õppeprotsessis aktiivne, loov ja ettevõtlik;
  • lapsel on kujunenud  läbi projektõppe rakendamise positiivne maailmapilt;
  • laps on teadlik muutustest ümbritsevas keskkonnas ja ta tunneb end looduses hästi;
  • laps teab viisaka käitumise üldtunnustatuid reegleid ja oskab vastavalt olukorrale käituda;
  • laps on kehaliselt aktiivne ja on teadlik tervise hoidmise tähtsusest;
  • lapsel on oma eripärast lähtuvalt kujunenud mängu-, õpi-, sotsiaalsed- ja enesekohased oskused ning esmased tööharjumused.

2022-23 õppeaasta kokkuvõtte tulemustest/parendustegevustest ja kehtiva arengukava (2022-2025) suundadest lähtuvalt on lasteaias õppe-kasvatustöö  prioriteedid järgmised:

  • uuenenud õpikäsituse rakendamise tulemusena on laps õppeprotsessis aktiivne osaleja, õppimine on mitmekesine ja elulähedane;
  • loodus- ja keskkonnahariduse kaudu lasteaia eripära atraktiivseks muutmine;
  • „Kiusamisest vaba lasteaed" projekti rakendamine laste sotsiaalsete oskuste arendamisel;
  • projektõppe kui võimalusterohke õppemeetodi rakendamine õppe- ja kasvatustöös;
  • muukeelsetele lastele toetuseks eraldi eesti keele õppe võimaldamine tugirühmas;
  • tervisemeeskonna eestvedamisel tervislike eluviiside järgimine;
  • järjepidevam digi- ja robootikavahendite kasutamine õppetöös.

Lasteaia prioriteete aitavad ellu viia järgmised tegevused:

  • mängu ja tegutsemise kaudu õppimine ja lapse arendamine;
  • projektõppe rakendamisel laste ideede ja huvidega arvestamine;
  • kaasaegse tehnoloogia lõimimine õppetöösse;
  • karude koosolekute läbiviimine igal nädalal;
  • Harku Raamatukogust raamatute laenutamine hoidmaks huvi raamatute vastu;
  • õueala taimekastide eest hoolitsemine  (laps ja õpetaja koos);
  • liikumisõpetaja eestvedamisel  loodusmatkadel osalemine (sügisel ja kevadel ka  jalgratastel) Harku metsas;
  • lapse isetegemise oskuste arendamine (laste valikute päev, nn liikuva köögi kasutamine rühmas toidutegemisel);
  • laste loovtegevustes võimalikult palju looduslike materjalide kasutamine;
  • õpetajate poolt erinevatel koolitustel osalemine (loodusteemad, „Kiusamisest vaba lasteaed", projektõpe, HEV lapsed, digioskuste arendamine, Rohelise kooli seminarid);
  • tutvumaks meie kodukoha loodusliku keskkonnaga, kord nädalas kõikidele rühmadele õppekäikude korraldamine (nn väravast välja);
  • õueala täiustamine erinevate põõsa- ja puuliikidega;
  • koostöös lastevanematega erinevate näituste ja  väljapanekute korraldamine.

Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted on:

  • lapse ideede ja huvidega arvestamine;
  • lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
  • luua võimalusi õppetegevusi läbi viia paaris või väiksemates gruppides;
  • lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
  • lapse loovuse toetamine;
  • mängu ja tegutsemise kaudu õppimine;
  • sõprussuhete väärtustamine;
  • lapse arengut ja sotsialiseerimist soodustava keskkonna loomine;
  • lapsele turvatunde, eduelamuse tagamine;
  • projektõppe rakendamine, erinevate valdkondade omavaheline lõimumine õppe- ja kasvatustöös;
  • erinevatest õppemeetoditest ( n avastusõpe, draamaõpe, keskkonnaalaneõpe, väärtuskasvatus, terviseõpetus) elementide kasutuselevõtmine õppe- ja kasvatustöös;
  • kodu ja lasteasutuse koostöö;
  • erinevate koostööpartnerite kaasammine;
  • eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.

 Õpikäsitus

Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes.

Uuenev õpikäsitus lähtub õppekava üldpädevustest ja läbivatest teemadest. Lasteaia põhisuunaks on lapse aktiivse õppimise, loovuse ja ettevõtlikuse toetamine ning selleks soodsa õpi- ja mängkeskkonna loomine.

Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika.

Projektõppe meetod kui lapsest lähtuv töömeetod usub laste võimetesse ja potentsiaali, kus pikemaajalistes projektides on esikohal laste ideed ja need seotakse õpetajate poolt oskuslikult kõikide valdkondade teemadega.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, tervislikku seisundit jms. Pedagoogid on arengu suunajad ning arengut toetava õpi- ja mängukeskkonna loojad.

Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:

  • kavandada oma tegevust, teha valikuid;
  • seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
  • kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
  • arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
  • hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
  • tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumisest ning tulla toime ebaõnnestumistega.